Baškiirid (endanimetus башҡорттар) on turgi rahvas, kelle peamine asuala on Venemaal Uuralite lõunaosas Baškortostanis ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki-bulgaari rühma kuuluvat baškiiri keelt, paljud baškiirid peavad emakeeleks tatari keelt.

Baškiir. S. M. Prokudin-Gorski foto (1909–1915)

Baškiiride hulgas on levinud sunniitlik islam.

Baškiiride põhilised asualad 18. sajandi lõpul Kama, Volga, Samara ja Toboli jõe ääres

Arv muuda

Baškiire on 1,8 miljonit, neist

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 112 baškiiri (55 meest ja 57 naist). Neist 27 emakeel oli baškiiri keel ja 38 olid Eesti kodanikud.[4]

Ajalugu muuda

Baškiiride elualad allusid keskajal Kuldhordile ja seejärel selle järglasriikide valitsejatele: Kaasani khaanile, Nogai khaanile ja Siberi khaanile. Läänepoolsed alad allutati 1555. aastal Moskva tsaarile.

Aastatel 1735–1741 toimus baškiiridel ülestõus Kusyumi juhtimisel, millest ellujäänud osavõtnud ja noorukid saadeti Balti kubermangudesse maa- ja merevägedesse. Baškiirid osalesid ka Salavat Julajevi juhtimisel Jemeljan Pugatšovi ülestõusus (1773–1774).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "2002 All-Russia Population Census". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2008. Vaadatud 16. augustil 2008.
  2. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2003. Vaadatud 16. augustil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2010. Vaadatud 16. augustil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21442/table/tableViewLayout2