Baškiirid

Baškiirid (endanimetus башҡорттар) on turgi rahvas, kelle peamine asuala on Venemaal Uuralite lõunaosas Baškortostanis ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki-bulgaari rühma kuuluvat baškiiri keelt, paljud baškiirid peavad emakeeleks tatari keelt.

Baškiir. S. M. Prokudin-Gorski foto (1909–1915)

Baškiiride hulgas on levinud sunniitlik islam.

Baškiiride põhilised asualat 18. sajandi lõpul, Kama, Volga, Samara ja Toboli jõgede ääres

Arv

Baškiire on 1,8 miljonit, neist

• 1 673 389 Venemaal (2002);
• 41 000 Usbekistanis;
• 24 000 Kasahstanis (1999);
• 5000 Tadžikistanis;
• 4300 Ukrainas (2001);
• 3300 Kõrgõzstanis;
• 2600 Türkmenistanis;
• 1300 Valgevenes;
• 700 Lätis;
• 400 Leedus;
• 152 Eestis (2000).

Ajalugu

Baškiiride elualad allusid keskajal Kuldhordile ja seejärel selle järglasriikide valitsejatele: Kaasani khaanile, Nogai khaanile ja Siberi khaanile. Läänepoolsed alad allutati 1555. aastal Moskva tsaarile.

Aastatel 1735–1741 toimus baškiiridel ülestõus Kusyumi juhtimisel, millest ellujäänud osavõtnud ja noorukid saadeti Balti kubermangudesse maa- ja merevägedesse. Baškiirid osalesid ka Salavat Julajevi juhtimisel Jemeljan Pugatšovi ülestõusus (1773–1774).