Näärmehüpofüüs
Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.
Ajuripatsi eessagara areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Ajuripatsi eessagar areneb Rathke taskust.
Roomajatel muuda
Maolistel muuda
Enamikul tänapäevastel madudel koosneb adenohüpofüüs, erinevalt teistest roomajatest, hüpofüüsi kesksagarast (pars intermedia) ja distaalsest osast (pars distalis). Osadel kaevuva eluviisiga madudel, maoperekondades Typhlops ja ahassuumadu, vahelmine osa puudub ja adenohüpofüüs koosneb üksnes distaalsest osast.
Imetajatel muuda
Koduloomadel muuda
Koduloomadel koosneb nääreajuripats köbru-, vahelmisest ja distaalsest osast.[1]
Inimestel muuda
Ajuripatsi eessagara (eessagar koos vaheosaga) tegevust reguleerivad hüpotalamuse hormoonid:
- türeotropiini vabastajahormoon (TRH)
- gonadotropiini vabastajahormoon (GRH)
- somatostatiin
- kasvuhormooni vabastajahormoon (GHRH)
- kortikotropiini vabastajahormoon (CRH).
Hüpotalamusest erituv gonadotropiini-vabastajahormoon (GnRH) garanteerib hüpofüüsi hormoonide:
- folliikuleid stimuleeriv hormoon – follitropiini (FSH) (puudub soo- ja liigispetsiifilisus)
- luteiniseeriv hormoon – lutropiini (LH) (puudub soo- ja liigispetsiifilisus)
- prolaktiini (PRL)
- adrenokortikotroopne hormoon – kortikotropiini (ACTH)
- kasvuhormoon – somatotropiini (GH)
- kilpnääret stimuleeriv hormoon – türeotropiini (TSH) toime reproduktiivsele funktsioonile.[2]
Viited muuda
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 266, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 143, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.