Jõhvnööbik
Jõhvnööbik (Gymnopus androsaceus, varem Marasmius androsaceus) on metskõrgese perekonda kuuluv seeneliik. See kuulus varem nööbiku perekonda.
| Jõhvnööbik | |
|---|---|
_Fr_148707_crop.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond |
Omphalotaceae |
| Perekond |
Metskõrges Gymnopus |
| Liik |
Jõhvnööbik |
| Binaarne nimetus | |
|
Gymnopus androsaceus (L. : Fr.) J.L. Mata & R.H. Petersen (nom. inval.) | |
| Sünonüümid | |
| |
Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1753. aastal Rootsi loodusteadlane Carl von Linné nime all Agaricus androsaceus. 1838. aastal paigutas Elias Magnus Fries selle nööbiku perekonda (Marasmius). 2004. aastal paigutati see metskõrgese perekonda.
Jõhvnööbik on levinud laialt Holarktises, esinedes muuhulgas Põhja-Ameerikas (USA-s), Põhja-Aafrikas (Marokos) ning Põhja-Aasias (Hiinas, Koreas, Jaapanis). Lisaks on seda leitud Lõuna-Ameerikast Argentinast ja Austraaliast. See on sage peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb seda samuti väga sageli, paiguti massiliselt.[1]
See kasvab okas- ja segametsades, esinedes okstel, puidu- ja kooretükkidel, käbidel ja okastel.[1] Viljakehad esinevad aprillist novembrini.
Jõhvnööbiku viljakeha on õhuke ja pisike. Kübar muudab sõltuvalt niiskustingimustest värvust: märjalt on see tume ja klaasjalt läbipaistev, kuivalt hele ja läbipaistmatu.[1] Kübar on kujult soonelis-vaoline, sageli keskelt süvendunud. Kübar on 3–10 mm lai. Eoslehekesed on värvuselt kollakaspruunid, asetsevad hõredalt ja on jalale kinnitunud. Õhuke jalg on 3–6 cm pikk ja 0,5–1 mm lai. Seeneliha on õhuke, värvuselt punakaspruun ja ilma erilise lõhnata. Eosed on kujult lantsetjad, mõõtmetega 5–8 × 3–4,5 mikromeetrit.[1] Eospulber on valge.
Jõhvnööbik sarnaneb okka-roisknööbikuga, kuid viimane eritab katki hõõrumisel tugevat roisklõhna.
Jõhvnööbik ei ole söödav.[1]
Viited muuda
Välislingid muuda
Jõhvnööbik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis