Gunnar Kriik
Gunnar Kriik (15. aprill 1952 – 5. veebruar 2001) oli eesti muusik, helilooja ja laulusõnade autor.
Ta õppis lastemuusikakoolis viiulit ja klaverit. Aastatel 1968–1970 õppis Tallinna Muusikakoolis kontrabassi.
Ta töötas S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi kultuuritöötajana.[1]
1968. aastast mängis ansamblites Baltika ja Rae.[2] 1975. aastast mängis ansamblis Apelsin.
1986. aastal asutas ta ansambli Vanaviisi, esinedes seal laulja ja basskitarristina kuni 2000. aastani.
Looming muuda
Ta kirjutas mitu Apelsini laulu, sealhulgas "Raamid", "Peeglid", "Leierkast" ja "Edison".[2]
Laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal kirjutas ta mitu isamaalist laulu, sealhulgas "Oma maa", "Viskangi labida õlale" ja "Vana paat".[1]
Helikandjad muuda
Tunnustus muuda
Ta võitis heliloojana preemiaid Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel.[2]
Isiklikku muuda
Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Suri helilooja Gunnar Kriik. Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2001
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Anne Erm. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika, 1989, lk 40
- ↑ "Eesti rahvusbibliograafia. Kriik, Gunnar. Greatest hits '75-'90". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2016.
- ↑ Discogs. Gunnar Kriik Vol. 2
- ↑ "Eesti rahvusbibliograafia. Kriik, Gunnar. Ühe mehe laulud: valik laule aastatest 1976–1996". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2016.
- ↑ Haud Tallinna Rahumäe kalmistul