Ava peamenüü

Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee

Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee on tegutsev 33 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudteeliin Lätis Alūksne ja Gulbene vahel. Liini haldab SIA "Gulbenes-Alūksnes bānītis", mis omakorda kuulub Läti raudteele.

Gulbene–Alūksne raudtee
Üldist
Seis kasutusel
Asukoht Flag of Latvia.svg Läti
Läti)
Alg- ja lõpp-punkt Gulbene
Alūksne
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 9
Tehniline
Liini pikkus 33
Rööpmelaius kitsarööpmeline 750 mm
Raudtee lõpp Alūksnes

AjaluguRedigeeri

Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee oli üks esimesi kitsarööpmelisi raudteeliine Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus. Esimesed plaanid tehti aastal 1890. Valga–Pļaviņase raudtee ise avati aastal 1903.

Aastal 1916. ehitati PļaviņaseGulbene lõik sõjalisel otstarbel laiarööpmeliseks. Kitsarööpmelise raudtee lõppjaamaks jäi seejärel Gulbene. Allesjäänud Gulbene–Valga liinil oli kaubavedude maht väga väike ja 1918. aastal Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts pankrotistus.

Raudtee võeti kasutusele taas Vabadussõja ajal, mil seda kasutasid Eesti soomusrongid ja sõjaväeešelonid. Reisiliiklus taastati Alūksne ja Gulbene vahel 1920. Teise maailmasõja ajal rajati Gulbenesse depoo. Aastaks 1945 oli raudtee muutunud kasutuskõlbmatuks, kuna Gulbene raudteesõlm oli pommituslennukitele tähtsaks sihtmärgiks ja taanduvad saksa väed lasid õhku sealse depoo; liiklus sellel raudteel taastati taas aasta 1945 viimastel kuudel.

Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee tekkis 1. jaanuaril 1973, mil suleti liiklus Lätis Eesti piiri lähedal paikneva Ape ja Alūksne raudteejaama vahelisel teel, mis peatselt demonteeriti (Alūksnes paiknenud Nõukogude sõjaväeosa jaoks polnud senist kivisöe ümberlaadimispunkti enam vaja). 1984. aastal võeti säilinud Alūksne–Gulbene raudteelõik tehnikamälestisena kaitse alla.

1987. aasta alguses suleti raudtee tehnilisel põhjusel. Aasta lõpuks liiklus taastati. 1988. aastal võeti kasutusele kaks uut TU7A tüüpi vedurit numbritega 2994 ja 3018.

Aastal 2002 loodi raudtee paremaks haldamiseks Läti Raudteele alluv sihtasutus "Gulbenes-Alūksnes bānītis". Sellele kuuluvad üks auruvedur, kaks diiselvedurit TU7A, kaks vanemat diiselvedurit TU2, mis pärinevad Riia lasteraudteelt, seitse reisivagunit, viis kaubavagunit ja üks lumesahk.

2005. aastal toodi liinile Lavassaare raudteemuuseumis restaureeritud auruvedur Kc4-332. See sai omale Škoda poolt Plzeňis valmistatud vagunid ja aastal 2006 alustas liinil diiselrongide kõrval tegutsemist ka aururong nimega „Marisa“.

Aastast 2010 on mitmed peatused sellel raudteel nõudepeatused.[1] Ka vähendati rongiliiklust, nii Gulbenest kui ka Alūksnest väljub päevas kaks rongi.[2]

PeatusedRedigeeri

 
Paparde raudteepeatus
 
Gulbene raudteejaam

Tärniga on märgitud nõudepeatused.[3]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri