Ava peamenüü

Grigori Kusmin, ka Grigori Kuzmin (8. aprill (vkj 26. märts) 1917 Viiburi22. aprill 1988 Tartu) oli Eesti astronoom.

Grigori Kusminile tõid rahvusvahelise tunnustuse tähesüsteemide nõndanimetatud kolmanda liikumisintegraali alased tööd.

Ta on juhtinud presidendina Rahvusvahelise Astronoomia Liidu Galaktika struktuuri ja dünaamika komisjoni.

Kusmin on pälvinud NSV Liidu Teaduste Akadeemia F. Bredihhini nimelise preemia väljapaistvate uuringute eest tähesüsteemide dünaamika alal.

Sisukord

Haridustee ja karjäärRedigeeri

Grigori Kusmin elas oma elu esimesed viis aastat Soomes, seejärel kolis tema pere 1924. aastal Tallinna. Siin lõpetas ta 1935. aastal Tallinna vene gümnaasiumi ning asus õppima matemaatikat Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas. Ta alustas vabakuulajana ja immatrikuleeriti pärast astumist Eesti Vabariigi kodakondsusse.[1]

1936. aasta sügissemestrist alates sai temast sage külaline Tartu Tähetornis, et võtta osa Ernst Öpiku juhendamisel peetavast astrofüüsika seminarist[2]. Kusmin lõpetas 1940. aastal ülikooli cum laude astronoomia alal. 1942. aastal kaitses Kusmin samas magistrikraadi väitekirjaga “Bemerkungen zur Dynamik des kosmischen Staubes“. Füüsika-matemaatikakandidaadiks sai Kusmin 1952. aastal Tartu ülikoolis kaitstud väitekirjaga “Собственные движения галактико-экваториальных А и К звезд перпендикулярно-галактической плоскости и динамическая плотность Галактики“. 1972. aastal kaitses ta doktoriväitekirja “Исследования по динамике звездных систем“.

Kusmin oli aastail 1939–1940 ja 1941–1942 Tartu Tähetorni arvutaja, aastal 1941 Tartu Ülikooli assistent, aastail 1941–1942 teaduslik stipendiaat, aastail 1944–1952 astronoomia ja geofüüsika kateedri assistent, vanemteadur ja vanemõpetaja. Lisaks ülikoolile töötas Kusmin ka Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis nooremteadurina (1947–1952), aastast 1952 Füüsika ja Astronoomia Instituudis vanemteadurina. Aastail 19601982 samas (1973. aastast Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) töötas ta stellaarastronoomiasektori juhatajana.

Kusmin on Tartu ülikoolis lugenud stellaardünaamika, astrofüüsika ning üldise ja praktilise astronoomia kursust. Pedagoogilise tegevuse eest anti talle 1971. professorikutse. Tema juhendamisel on valminud 7 edukalt kaitstud kandidaadiväitekirja.

1982. aastal läks Kusmin pensionile, kuid jätkas teadustegevust vanemteadur-konsultandina, alates 1986. aastast juhtivteadur-konsultandina[2].

Kusmin oli Tähetorni kalendri (kuni 1963) ja Tartu Astronoomia Observatooriumi Publikatsioonide peatoimetaja.

Kusmin oli üks üleliidulise astronoomia-geodeesia ühingu Eesti osakonna asutajaliikmeid 1952. aastal. Ta oli ka Rahvusvahelise Astronoomia Liidu liige (1955. aastast) ja NSV Liidu TA Astronoomianõukogu liige.

Kusmin oli aastail 1976–1979 Rahvusvahelise Astronoomia Liidu Galaktika struktuuri ja dünaamika komisjoni asepresident ja 1979–1982 president.[2]

TeadustööRedigeeri

Grigori Kusmini peamine töövaldkond oli tähesüsteemide stellaardünaamiline modelleerimine (Galaktika ja Andromeeda tähesüsteem, sfäärilised süsteemid, pöördsümmeetriata süsteemid, süsteemide spiraalharud, tähtede orbiidid).

Kusmin algatas Tartus muutlike tähtede fotograafilised vaatlused. Ta on avaldanud uurimusi kosmilisest hajusainest, komeetidest, tehiskaaslaste orbiitidest ja telekoobioptikast.

Kusmin on tuletanud taevakehade nõndanimetatud kolmanda liikumisintegraali, mis võimaldab seletada Galaktika ruumilis-kinemaatilise ehituse peamisi seaduspärasusi.

Liikumisintegraalid on olulised teooriavahendid tähesüsteemide ehituse ja nendes toimuvate liikumiste uurimiseks ja mõistmiseks. Nad sõltuvad tähe asukohast ja kiirusest. Enne Kusmini kasutati põhiliselt ainult energia- ja pindadeintegraale, vajadus kolmanda integraali järele oli teada, kuid sobivat polnud õnnestunud leida. Kusminil õnnestus leida kiirustest ruuduliselt sõltuv kolmas integraal kujul, mis võimaldas konstrueerida mõistlikke Galaktika mudeleid. Kolmas integraal andis teoreetilised alused tähtede ruumorbiitide arvutamiseks.[2]

Kusmini suursaavutuste hulka võib lugeda ka seda, et ta arendas perfektsuseni tugevalt lapiku ebaühtlase tihedusega sfäroidi teooria. Lapiku ketta mudelit kasutas Kusmin meie Galaktika ja Andromeeda udukogu massijaotuste leidmiseks. Stellaardünaamikaalasesse kirjandusse tekkis mõiste Kusmini ehk Kusmini-Toomre ketas.[2]

2007. aastal korraldati Pulkovo observatooriumis konverents galaktikate ehitusest ja arengust. Eraldi istungit, mis oli pühendatud Grigori Kuzmini 90. sünniaastapäevale, juhatas Alar Toomre, samuti ülddiskussiooni. Ta on palju teinud Grigori Kuzmini vene keeles Tartu Observatooriumi Publikatsioonides ilmunud artiklite tutvustamiseks ingliskeelsele lugejaskonnale.

Kusmini stellaardünaamika klassikasse kuuluvad töödRedigeeri

Allikas: [3]

  • 1952 – Galaktika ehitus, kinemaatika ja dünaamika
  • 1953 – Kolmas liikumisintegraal
  • 1956 – "Kusmini ketas", tugevalt lapiku tähesüsteemi teooria
  • 1957 – Tähtede põrked ja täheparvede evolutsioon
  • 1963 – Viriaalteoreem ellipsoidaalsetes süsteemides
  • 1973 – Sfääriliste tähesüsteemide isokroonsed mudelid
  • 1973 – Kolmeteljeliste ellipsoidaalsete tähesüsteemide liikumisintegraalid
  • 1975 – Kvaasi-isotermilised mudelid
  • 1986 – Isokroonsete ja isotermiliste mudelite üldistus
  • 1987 – Kolmandat integraali lubava potentsiaali üldistus
  • 1987 – Telgsümmeetrilise tähesüsteemi hüdrodünaamika kolmanda liikumisintegraali lähenduses

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri