Grammatilised vahendid

Grammatilised vahendid on keelelised vahendid, mis seovad leksikaalsed vahendid üheks funktsionaalseks tervikuks - lauseks või lause moodustajaks.

Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid.

Eesti keel

Grammatilisi vahendeid on viit liiki:

• leksikaalgrammatilised vahendid: abisõnad, nt kaas- või sidesõnad, ka osa asesõnu;
• morfoloogiliste kategooriate tunnused ehk muutetunnused, s.o
  • noomeni arvu- ja käändetunnused
  • võrdlusastmete tunnused,
  • verbi arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi-, tegumoe- ja kõneliigitunnused,
  • infiniitsete verbivormide tunnused;
• osa tuletusliiteid, nt kausatiivi- ja refleksiiviliiteid;
• prosoodilised vahendid: intonatsioon ja rõhk;
• sõnajärg.

Grammatilised vahendid väljendavad situatsiooni komponentide semantilisi tüüpe ehk üldisi tähendusi ('kes', 'kellele', 'kuhu', 'kuidas' jms). Seaduspärasusi, kuidas grammatilised vahendid ühendavad leksikaalsed vahendid lauseks ja lause moodustajaks, kirjeldab süntaks ehk lauseõpetus.

Kirjandus

• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. 5-6.
• Mati Erelt. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis, Tartu ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4. Tartu Ülikool. 2013. 12-13.