Ava peamenüü

Keemiline koostisRedigeeri

Selle keemiline valem on Fe7Si8O22(OH)2.

Struktuur, värvus ja läigeRedigeeri

Grüneriit kristalliseerub monokliinses süngoonias[1]. Kristallid on prismalised. Nad on enamasti nõeljad kuni kiudjad (peenekiulised, asbestjad, erim amosiit), radiaalkiirtega.

Nad on tuhkhallid või pruunikasrohelised kuni pruunid.

Kristallid võivad olla läbipaistvad, nende tahkudel on klaasiläige. Läbipaistmatu, kiudja haabituse korral (amosiit) on tahkudel pärliläige.

Kriips on valge.

Kõvadus ja tihedusRedigeeri

Mineraali kõvadus Mohsi astmikul on 5 kuni 6 ja tihedus on 3,4–3,6[2].

Teke ja parageneesRedigeeri

Grüneriit moodustub kontaktmoonde käigus keskmise ja kõrge astme rauaformatsioonides ja mõnes sinikildas.

Grüneriit esineb parageneesis muu hulgas koos fajaliidi, granaatide, hematiidi, hedenbergiidi, magnetiidi, kvartsi ja ribekiidiga.

LeiukohadRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Grüneriidi avastas 1853 Prantsusmaal Sarvengude'i jäärakus Collobrièresi lähedal Gustav Adolf Kenngott, kes pani mineraalile nime seda esimesena analüüsinud Šveitsi-Prantsuse keemik Louis Emmanuel Gruner' auks.

KaevandamineRedigeeri

Amosiiti kaevandatakse peamiselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus sellega tegeleb ettevõte Asbestos Mines of South Africa, mille lühendi järgi amosiit on nime saanud.

KasutamineRedigeeri

Amosiiti tarvitati Euroopas varem asbestina, kuid nüüd see on keelatud. Mõnel pool mujal on ta veel ehitusmaterjalina kasutusel.

Mõju inimese organismileRedigeeri

Pikemaajaline kokkupuude grüneriidiga võib sissehingamise tõttu tekitada vähktõbe.

ViitedRedigeeri