Gideon Ernst von Laudon

Gideon Ernst von Laudon (ka Laudohn, Loudon; 2. veebruar 1717 Toce mõis, Ļaudona kihelkond – 14. juuli 1790 Neutitschein, Määrimaa) oli baltisaksa päritolu Austria väejuht (generalissimus), vabahärra.

Vabahärra Gideon Ernst von Laudon. Tundmatu kunstniku maal

Laudon oli Preisi kuninga Friedrich Suure üks edukamaid vastaseid, võites teda 1759. aastal Kunersdorfi lahingus. 1789. aastal vallutasid Austria väed tema juhtimisel Ottomanidelt Belgradi.

Päritolu ja lapsepõlvRedigeeri

Gideon Ernst von Laudon sündis 2. veebruaril 1717 Võnnu kreisi Toce mõisas sealse mõisniku ja Poola ooberstleitnandi Otto Gerhard von Laudoni ning Sophia Eleonora von Bornemanni teise lapsena. Ta ristiti Laudona kirikus ning tema vaderite hulgas oli muuhulgas tädimees Võnnu kreisikomissar Johann Haffstein. Laudonid (ka Loudonid) oli põline Liivimaa aadlisuguvõsa, kelle peamõisaks oli Toce, mis oli nende valduses juba 15. sajandist.

SõjaväekarjäärRedigeeri

Varajane teenistuskäikRedigeeri

Sileesia sõjadRedigeeri

 
Laudon Kunersdorfi lahingu võitmise järel. Siegmund L'Allemandi maal, 1878

Hilisem karjäärRedigeeri

AutasudRedigeeri

PerekondRedigeeri

EsivanemadRedigeeri

Vabahärra Gideon Ernst von Laudoni esivanemad
Vabahärra
Gideon Ernst von Laudon
(1717–1790)
Oobersteitnant
Otto Gerhard von Laudon
(u. 1673–1732)
Leitnant
Gerhard Johann von Laudon
(1622–1708)
Johann von Laudon Johann von Laudon
Clara von der Roop
Sophia Winkelmann Hermann Winkelmann
...
Hedwig Margaretha Röchling
(1645–1725)
... ...
...
... ...
...
Sophia Eleonora von Bornemann
(sündis 1680)
Kornet
Andreas von Bornemann
(suri 1692)
Rittmeister
Melchior von Bornman
(suri 1638)
...
...
Margareta Krause Johann Krause
Emma von Sesswegen
Anna Sibylla von Freymann
(suri 1735)
Major
Johann von Freymann
(suri 1682)
...
...
... ...
...

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri