Ava peamenüü

Gertrud Scholtz-Klink

Saksamaa poliitik
Gertrud Scholtz-Klink (1934)
Scholtz-Klink ja Heinrich Himmler (vasakul), august-september 1943

Gertrud Scholtz-Klink (sünninimi Gertrud Treusch; 9. veebruar 1902 Adelsheim24. märts 1999 Tübingen) oli saksa riigitegelane.

Gertrud Treusch oli pärit ametniku perekonnast. 1921. aastal abiellus ta endise ohvitseri ja õpetaja Eugen Klinkiga. Nei oli viis last. 1928. aastal astusid mõlemad abikaasad Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse. Varsti seejärel suri Eugen Klink ühel NSDAP-i miitingul südamerabandusse. 1931. aasta sügisel nimetati Gertrud Klink Hesseni gau naisliidu juhiks ja temast sai ka Hesseni siseministeeriumi naisliitude referent. 1932. aastal abiellus ta arst Günther Scholtziga. 24. veebruaril 1934 sai temast Saksa Naisliikumise (Deutsches Frauenwerk) ja Natsionaalsotsialistliku Naisühenduse (NS-Frauenschaft) juht.[1] Lisaks asus ta samal aastal juhtima ka Saksa Töörinde Naisametit ja Saksa Punase Risti Naisliitu. Nominaalselt oli ta küll kõrgetel ametikohtadel, kuid tegelikku otsustusvõimu tal praktiliselt ei olnud. Välismaale suunatud propagandas aga näidati teda kui tähtsat isikut natsionaalsotsialistliku Saksamaa juhtkonnas.

1938. aastal lahutasid Gertrud Scholtz-Klink ja Günther Scholtz abielu. 1940. aastal abiellus Gertrud Scholtz-Klink SS-Obergruppenführeri August Heissmeyeriga.[2] Oma kõrgetele ametikohtadele jäi Gertrud Scholtz-Klink kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Pärast sõja lõppu sattus ta Nõukogude vägede kätte ja ta paigutati sõjavangide laagrisse, kuid tal õnnestus sealt põgeneda. Valenime all elas ta koos abikaasaga Tübingeni lähedal. Pettus tuli aga ilmsiks ja 28. veebruaril 1948 nad vahistati ja neile mõisteti 18-kuuline vanglakaristus.[3] Varasema tegevuse eest toodi Scholtz-Klink kohtu ette alles 1949. aastal. Teda karistati jälle 18-kuulise vanglakaristusega. Protestide tõttu algas 1950. aastal tema vastu uus kohtuprotsess, talle mõisteti 2 aasta ja 6 kuu pikkune vanglakaristus.[4]

Gertrud Scholtz-Klink ei öelnud elu lõpuni natsionaalsotsialistlikust ideoloogiast lahti ja ta ei kahetsenud oma tegevust natsionaalsotsialistide võimuloleku ajal. 1978. aastal avaldas ta raamatu "Die Frau im Dritten Reich" ("Naine Kolmandas Riigis").[5]

ViitedRedigeeri