Gertrud Scholtz-Klink
Gertrud Scholtz-Klink (sünninimi Gertrud Emma Treusch; 9. veebruar 1902 Adelsheim – 24. märts 1999 Tübingen) oli Saksa riigitegelane.
Gertrud Treusch oli pärit ametniku perekonnast. 1921. aastal abiellus ta endise ohvitseri ja õpetaja Eugen Klinkiga. Neil oli viis last. 1928. aastal astusid mõlemad abikaasad Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Varsti seejärel suri Eugen Klink ühel NSDAP-i miitingul südamerabandusse. 1931. aasta sügisel nimetati Gertrud Klink Hesseni gau naisliidu juhiks ja temast sai ka Hesseni siseministeeriumi naisliitude referent. 1932. aastal abiellus ta arst Günther Scholtziga. 24. veebruaril 1934 sai temast Saksa Naisliikumise (Deutsches Frauenwerk) ja Natsionaalsotsialistliku Naisühenduse (NS-Frauenschaft) juht.[1] Lisaks asus ta samal aastal juhtima ka Saksa Töörinde Naisametit ja Saksa Punase Risti Naisliitu. Vormiliselt oli ta küll kõrgetel ametikohtadel, kuid tegelikku otsustusvõimu tal praktiliselt ei olnud. Välismaale suunatud propagandas aga näidati teda kui tähtsat isikut natsionaalsotsialistliku Saksamaa juhtkonnas.
1938. aastal lahutasid Gertrud Scholtz-Klink ja Günther Scholtz abielu. 1940. aastal abiellus Gertrud Scholtz-Klink SS-Obergruppenführeri August Heissmeyeriga.[2] Oma kõrgetele ametikohtadele jäi Gertrud Scholtz-Klink kuni Teise maailmasõja lõpuni.
Pärast sõja lõppu sattus ta Nõukogude vägede kätte ja ta paigutati sõjavangide laagrisse, kuid tal õnnestus sealt põgeneda. Valenime all elas ta koos abikaasaga Tübingeni lähedal. Pettus tuli aga ilmsiks, 28. veebruaril 1948 nad vahistati ja neile mõisteti 18-kuuline vanglakaristus.[3] Varasema tegevuse eest toodi Scholtz-Klink kohtu ette alles 1949. aastal. Talle määrati uus 18-kuuline vanglakaristus. Protestide tõttu algas 1950. aastal tema vastu uus kohtuprotsess, talle mõisteti 2 aasta ja 6 kuu pikkune vanglakaristus.[1]
Gertrud Scholtz-Klink ei öelnud elu lõpuni natsionaalsotsialistlikust ideoloogiast lahti ega kahetsenud oma tegevust natsionaalsotsialistide võimuloleku ajal. 1978. aastal ilmus tema raamat "Die Frau im Dritten Reich" ("Naine Kolmandas Riigis").[4]