Geosmiin

Geosmiin on orgaaniline ühend, millel on iseloomulik mulla või kopituse lõhn (inglise earthy flavor), mida inimene tunneb kergesti. Piisab kõigest 0,006–0,01 mikrogrammist liitri vee kohta, et inimene tunneks geosmiini lõhna ja maitset.

Keemiliselt on geosmiin bitsükliline alkohol valemiga C₁₂H₂₂O. Geosmiini nimi on tuletatud vanakreeka sõnadest γεω geō, mis tähendab 'maa' ja ὀσμή osmḗ, mis tähendab 'lõhn'. Selle sõna võtsid 1965. aastal kasutusele Ameerika biokeemik Nancy N. Gerber (1929–1985) ja prantsuse-ameerika bioloog Hubert A. Lechevalier (1926–2015).

Geosmiini sisalduse tõttu on nt peedid mullamaitsega ja geosmiinirikkas vees elavad kalad mudamaitsega ja mudalõhnaga. Geosmiini lõhna võib tajuda ka õhus, kui pärast kuivaperioodi sajab vihma.

Geosmiin tekib mikroobide, sh mõnede sinivetikated ja kiirikbakterite ehk aktinomütseetide (eriti perekonnast Streptomyces) surma tagajärjel. Pärast nende mikroobide surma vabaneb geosmiin keskkonda.

Geosmiin kala- ja veinitööstuses

Inimese haistmis- ja maitsemeel on geosmiini osas äärmiselt tundlik ja haistab seda juba üliväikeste koguste puhul. Seetõttu on kalade mudamaitset ja -lõhna gastronoomias väga raske varjata ja sel samal põhjusel hoiavad kalakasvatused enne toodangu turustamist kalu kuni kaks nädalat geosmiinivabas puhtas vees.

Geosmiini lõhn ja maitse on vahel probleemiks veinitööstuses, kui viinamarjad juhtuvad sisaldama geosmiini. Sellest pole võimalik vabaneda geosmiini sisalduvat veini geosmiinivaba veiniga segades.

Vaatamata inimese tundlikkusele geosmiini suhtes on geosmiin inimesele ja teistele elusorganismidele täiesti ohutu.