Georg Samolevski

Georg Samolevski (25. oktoober 1922 Krivoje Ozero rajoon, Podolski kubermang, Ukraina11. märts 1982 Tallinn) oli Eesti tehnikateadlane.[1]

EluluguRedigeeri

Georg Samolevski ema (hiidlanna, Eesti-Rootsi perekonnast) töötas Tallinna kalevivabrikus Rauaniit riide prakeerijana, isa (ukrainlane) töötas Tallinna sadamas diiselmootorite motoristina.

Lõpetas 1939 Tallinna Linna Vene Gümnaasiumi, 1952 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) elektriinsenerina, 1956 Leningradi Elektrotehnika Instituudis aspirantuuri, tehnikakandidaat (1957, samas), väitekiri käsitles laeva elektriseadmeid. Oli 1957–1958 TPI elektrimasinate kateedri ja elektrotehnika aluste kateedri assistent ja vanemõpetaja, 1958–1982 dotsent, ühtlasi 1958–1965 energeetikateaduskonna dekaan, 1965–1968 elektrotehnikateaduskonna dekaan ja 1972–1977 elektrimasinate kateedri ning elektrotehnika aluste kateedri juhataja. Õpetas elektrimasinate ja eritüüpi elektrimasinate kursusi; koostanud õppevahendeid.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkond: permanentmagnetitega elektrimasinad. Korraldas elektrimasinate uurimist. 31 teadustrükist, 1 autoritunnistus.[1]

TeoseidRedigeeri

  • Elektrimasinad automaatikaseadmeile. Masinvõimendid. Tallinn, 1863
  • Automaatikasüsteemide elektrimasinad. I. Tallinn, 1971
  • 2. trükk 1976
  • II. Tallinn, 1976
  • III. Tallinn, 1978.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.