Georg Kingisepp
Georg Kingisepp (18/30. mai 1898 Kurla, Kabala vald, Viljandimaa – 19. august 1974 Tartu) oli eesti farmakoloog.
Tema haridustee algas Retla algkoolis ja jätkus Rakvere õpetajate seminaris, mille lõpetas aastal 1917.
Võttis osa Vabadussõjast ja 1920. aastal lõpetas sõjakooli. 1921. aastal lõpetas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi.[1] Samal aastal astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid siirdus Tartust õpinguid jätkama Heidelbergi ülikoolis. Majandusraskused sundisid teda vahepeal õpinguid katkestama ning ta töötas sel ajal Väike-Maarja Gümnaasiumis ja Türi Aiamajandusgümnaasiumis loodusteaduslike ainete õpetajana.
1927. aastal lõpetas ta Heidelbergi ülikooli doctor medicinae kraadiga. Ta jäi tööle Heidelbergi, praktiseerides sise- ja nahahaiguste kliinikus, lühemat aega ka lastearstina.
Aastal 1930 asus ta püsivamalt elama Tartusse, lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja asus tööle farmakoloogia instituudi assistendina. Aastatel 1934–1935 täiendas ta end Edinburghi ülikoolis. Aastal 1936 kaitses ta Tartu Ülikoolis arstiteaduse doktori väitekirja "Lisatis küsimusele maksatoimest eksperimentaalsete loomakehvveresuste puhul ja sääraste kehvveresuste iseloom".[2] Aastal 1937 töötas stipendiaadina Münsteri Ülikoolis Saksamaal. Aastatel 1938–1972 töötas Tartu Ülikooli farmakoloogia kateedri juhatajana. Aastal 1938 sai ta professoriks, ta oli Tartu Ülikooli esimene eestlasest farmakoloogiaprofessor[3].
Ta on uurinud peamiselt uusi ravimeid ning südameglükosiidide ja valuvaigistite toimet[4].
Isiklikku muuda
Tema abikaasa oli füsioloogiaprofessor Elise Käer-Kingisepp, nende poeg Henn-Peet Kingisepp oli füsioloogiakateedri dotsent.
Viited muuda
- ↑ http://www.poltsamaa.edu.ee/?sm=107
- ↑ Georg Kingisepp arstiteaduse doktor. Postimees, 12 detsember 1936
- ↑ Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani. Viljandi muuseum 2012.
- ↑ EE 14. köide lk. 160