Ava peamenüü
Georg Friedrich von Martens

Georg Friedrich von Martens[1] (22. veebruar 1756 Hamburg – 21. veebruar 1821 Frankfurt) oli Saksamaa jurist ja diplomaat. Pärast õpinguid Göttingeni, Regensburgi ja Viini ülikoolides sai temast 1783. aastal Göttingeni Ülikooli õigusteaduse professor ning 1789 tõsteti ta aadliseisusesse. 1808 sai temast Vestfaali kuninga nõunik ja 1810 oli ta Vestfaali kuningriigi valitsuse finantsosakonna president. 1814. aastal määrati ta Hannoveri kuninga kabinetinõukogu liikmeks (Geheimer Kabinettsrat) ja 1816 sai temast Frankfurdis kuninga esindaja uues Saksa Liidus.[2]

Tema kõige olulisem teos on alates 1761. aastast ilmuma hakanud suuremahuline lepingute kogu Recueil des traites'i. Esimesed seitse kogumikku kirjastati Göttingenis (1791-1801), millele järgnes neli täiendavat teost, mida osaliselt redigeeris tema lapselaps Karl von Martens.

Edasised kirjutised:

  • Précis du droit des gens modernes de l'Europe. 1789.
  • Einleitung in das positive Europäische Völkerrecht auf Verträge und Herkommen gegründet. Göttingen, 1796. (Digitalisat und Volltext im Deutschen Textarchiv)
  • Versuch einer historischen Entwickelung des wahren Ursprungs des Wechselrechts. 1797 (Digitalisat).
  • Erzählungen merkwürdiger Fälle des neuern europäischen Völkerrechts. 2 Bände. 1880–1802.
  • Cours diplomatique. 3 Bände. Berlin 1801.
  • Grundriß einer diplomatischen Geschichte der europäischen Staatshändel und Friedensschlüsse seit dem Ende des 15. Jahrhunderts. Berlin 1807.

ViitedRedigeeri

  1. Georg Friedrich von Martensit ei maksa segi ajada Eesti päritolu Vene keisririigi õigusteadlase ja diplomaadi F. F. Martensiga (1845–1909).
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_von_Martens