Gabioon

Gabioon ehk kivikorv (itaalia keeles gabbione tähendab 'suur korv', itaalia keeles gabbia ja ladina keeles cavea tähendab 'korv') on kivide, betooni ja mõnikord liiva või mullaga täidetud korv, silinder või kast. Gabiooni kasutatakse tsiviilehituses, teedeehituses ja sõjaväelistel eesmärkidel. Seda kasutatakse erosiooni takistamiseks, samuti tammides, vundamentides, silindrilistes metallkonstruktsioonides. Sõjaväelises kontekstis kasutatakse mulla või liivaga täidetud gabioone, et kaitsta suurtükiväge vaenlase rünnaku eest.

Gabioonid koos kahuritega, illustratsioon 16. sajandi lõpust

Leonardo da Vinci kujundas Milano San Marco kindluse vundamendi jaoks gabiooni tüübi, mida kutsutakse Corbeille Leonard ('Leonard[o] korv').

Tsiviilehitus

Gabioonidega tugevdatud maa, mis toetab mitmerealist maanteed, Sveti Rok, Horvaatia

Kõige enam kasutatakse gabioone tsiviilehituses, et stabiliseerida rannajooni, jõekaldaid või nõlvasid ja kaitsta neid erosiooni eest. Muud kasutusviisid hõlmavad müüride säilitamist, ajutisi üleujutusseinu, muda filtreerimist äravoolu juures. Seda kasutatakse väikeste või ajutiste tammide jaoks, jõevoolu tugevdamiseks, kanalite sisekatteks. Neid võib kasutada, et suunata eemale üleujutuse voolu jõudu ümber nõrkade ehitiste. Gabioone kasutatakse ka kalatõketeks väikestes jõgedes.

Gabioon müür on tugimüür, mis on kividega täis laotud gabioon, mis on kokku seotud traadiga. Gabioon müürid on tavaliselt nurga all vastu kallakut või lähevad pigem mööda kallast üles nagu astmeline trepp, kui vertikaalselt laotud üksteise peale.

Gabioonkorvidel on mõned eelised võrreldes lahtiselt laotud kaldakindlustusega, just nende modulaarsuse pärast ja neid on võimalik järjestada erinevateks kujudeks; lisaks ei liigu nad voolava vee korral paigast. Samuti on gabioonil eelised võrreldes jäikade konstruktsioonidega, sest nad kohanduvad liikuva maapinnaga, hajutavad voolava vee jõudu ja nõrguvad vabalt. Nende tugevus ja efektiivsus võib mõnes olukorras ajaga suureneda, näiteks kui muda ja taimestik täidavad tühjad lõhed ja avad, struktuur tugevneb. Neid kasutatakse ka vahepeal, et hoida kinni kive, mis võivad kukkuda järsakutelt või kaljudelt ja ohustada liiklust teedel või radadel.

Silla liitekoht gabioonidega

Gabioonide keskmine eluiga sõltub traadi elueast, mitte korvi sisust. Struktuur laguneb koost, kui traat puruneb. Kõige enam kasutatakse tsingitud terastraati, kuid kasutatakse ka PVC-ga kaetud roostevabast terasest traati. PVC-ga kaetud gabioonid peavad hinnanguliselt vastu 60 aastat. Osad gabioonitehased garanteerivad struktuurilist püsivust 50 aastat.

Ameerika Ühendriikides algas esmane gabioonide kasutamine jõgedes projektide valmimisega 1957–1965, North Riveris (Virginia) ja Zealand Riveris (New Hampshire). Rohkem kui 150 kaldaid kindlustavat ehitist, pankade kindlustust ja kanalikilpi valmistati kahes U.S Forest Service kohas. Hiljem suur osa jõesisestest ehitistest hävis, õõnestamise ja korvide ebapiisava terviklikkuse pärast. Eriti just traatide roostetamise ja kulumise tõttu, mille põhjustas mööda jõesängi edasiliikuvad setted, nõrgestades struktuuri, mis lõpuks lõtvusid ja varisesid kanalitesse kokku. Muud gabioonid kukkusid kanalitesse, kui puud kasvasid ja laienesid ülemiste gabioon müüride peale, lükates neid jõe kanalite poole.

Gabioone on kasutatud ka sellistel hoonetel nagu Dominus Winerys Napa Valleys Californias, mille projekteerisid arhitektid Herzog & de Meuroni aastatel 1995–1997. Fassaad on kujundatud traatvõre gabioonist, mis sisaldab kohalikku kaevandatud kivi; see konstruktsioon võimaldab õhu liikumist läbi hoone, tekitades hoones sees mõõduka temperatuuriga keskkonna.

Erinevad disainid

On mitmesuguseid spetsiaalseid gabiooni disainilahendusi, eelkõige on need mõeldud funktsionaalsete vajaduste tarbeks, samuti on tulnud kasutusele mõned erivajadusi täitvad vormid.

Kaldakindlustus, tehtud madratsitest

• Bastion: membraaniga sisemiselt vooderdatud gabioon, tavaliselt geotekstiiliga, mis võimaldab kivide asemel korve täita teralise pinnasega.
• Madrats: gabiooni vorm, külgmiselt suhteliselt väikese kõrgusega, tavaliselt väga lai. Pigem kasutatakse pindade kaitsmiseks lainete erosiooni ja sarnaste kahjustuste eest, kui ehitistel ja kõrgete struktuuride toetamiseks.
• Sein: trapetsikujulise ristlõikega gabiooni vorm, üksteise otsa laotud, et anda pigem kaldus kui astmelist muljet. Mõiste on laialdaselt kasutusel, aga gabiooniga seotud kontekstis vähemalt tundub kaubamärk olevat registreeritud ettevõtte Betafence Limited poolt.

Sõjaväeline kasutus

Keskajal olid gabioonid ümmargused, pealt lahtised ja põhjaga, mis tehti vitspunutistest ja olid täidetud pinnasega ning täitsid sõjaväelise kaitserajatise eesmärki. Neid esimesi sõjalisi gabioone kasutati, et kaitsta lahinguväljal suurtükiväelasi. Vitspunutilised silindrid olid kerged ja neid sai suhteliselt mugavalt laskemoona rongiga vedada, eriti kui need olid tehtud eri diameetritega mahtusid need üksteise sisse. Mullaga täidetud silindritest sai ümber relva moodustada seina, kui neid üksteise kõrvale panna. Tänapäeval kasutatakse gabioone tihti selleks, et kaitsta sõjaväelinnakuid plahvatuste, kildude ja kaudse tule nagu miinipilduja- ning suurtükiväe tule eest. Näited, kus sõjaväelinnakutes seespool kasutatakse laialdaselt gabioone: magalates, sööklates või mis tahes kohas, kus toimub suure hulga kaitsmata sõdurite kogunemine.