Ava peamenüü
Günter Mittag (1984)

Günter Mittag (8. oktoober 1926 Stettin (tänapäeval Szczecin, Poola) – 18. märts 1994 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.

Günter Mittag oli pärit töölisperekonnast. 1943. aastal teenis ta lennuväe abiteenistuses. 1943–1945 õppis Saksa Riigiraudteel raudteelaseks. 1945. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse, millest 1946. aastal sotsiaaldemokraatide sundliitmise järel sai Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei.

1947. aastal sai ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Greiswaldi piirkonna juhtkonna liikmeks, järgnevatel aastatel oli ta juhtivatel kohtadel kohalikus Saksa Vabade Ametiühingute Koondises.[1] 1956. aastal lõpetas ta kaugõppes majandusõpingud ja sai 1958. aastal Dresdenis Liikluse Kõrgkoolis (Hochschule für Verkehrswesen) doktorikraadi.

1952. aastal asus Günter Mittag tööle Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee aparaadis, kus ta esialgu oli instruktor ja 19531961 raudtee ja liikluse osakonna juhataja. Lisaks sellele oli ta aastatel 1958–1961 Keskkomitee Poliitbüroo juures asuva majanduskomisjoni sekretär.[2]

1962. aastal sai Günter Mittag Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmeks. Alates 1966. aastast oli ta ka Keskkomitee Poliitbüroo liige.[3] Alates 1976. aastast oli ta Keskkomitee majandussekretär. Lisaks sellele oli ta 19631971 ja 19791989 Rahvakoja (parlamendi) liige. 19731976 oli ta Saksa DV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja. 1963. aastast kuulus ta Saksa DV Riiginõukogusse, 1979–1989 oli Saksa DV Rahvusliku Kaitsenõukogu liige.[4]

Günter Mittag oli sotsialistliku plaanimajanduse pooldaja, kuid ta mõistis vajadust Saksa DV majandust reformida.

18. oktoobril 1989 vabastati Günter Mittag kõigist juhtivatest ametitest. 1112. novembril 1989 arvati ta välja Keskkomitee koosseisust ja 23. novembril 1989 heideti välja Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist. 1989. aasta detsembris võeti Mittag vahi alla, kuid vabastati varsti halva tervisliku seisukorra tõttu. 1991. aastal esitati talle uus süüdistus riigi raha kuritarvitamises, kuid 1993. aastal tunnistati ta tervislikel põhjustel vastutusvõimetuks.[5]

ViitedRedigeeri