Fyn
Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres. See moodustab koos lähedal asuvate Langelandi, Ærø, Tåsinge ja teiste väiksemate saartega Fyni maakonna. Saare kaldad on madalad. Moreenküngastik ulatub kuni 131 meetri kõrguseni.
Kirjeldus
muudaFyni eraldab Jüütimaast Väike-Belt ja Sjællandist Suur-Belt. Üle kummagi väina on ehitatud sillad rongide ja autode jaoks. Õigupoolest kulgeb üle Suur-Belti kaks silda: üks Sprogø saareni väina keskel ja teine sealt edasi. Sprogø ja Sjællandi vahel sõidab rong tunnelis. Jüüti poolsaarele ehitati esimene sild vahetult enne teist maailmasõda ja seda kasutavad nii autod kui ka rongid. Teine sild ehitati 1970. aastatel ja see on ainult autodele.
Saare pindala on 2976 km², see on suuruselt Taani kolmas saar Gröönimaa ja Sjællandi järel. Elanike arvult (2006. a 1. jaanuari seisuga 447 060) on Fyn Sjællandi järel Taani teine saar.
Ajalugu
muudaSaart on esimest korda maininud 1075. aastal Bremeni Adam nime all Fune. 1085. aastal on mainitud ka saare elanikke. Aastal 1231 nimetati saart Fyun, ladina keeles Fionia või Feonia, alamsaksa keeles Vüne. Taanlased kirjutasid saare nime keskajal kujul Fjón. Alles Hans Christian Andersen, kes sellelt saarelt pärit oli, hakkas kasutama nimekuju Fyn.
Suurimad asulad
muudaSuurim linn on Odense, mis ei asu päris mere ääres ja on merega ühendatud kanali abil (mida tänapäeval küll vähe kasutatakse). Ülejäänud suured linnad asuvad kõik saare kaldal: kirdes Kerteminde, idas Nyborg, lõunas Svendborg, edelas Fåborg, läänes Assens, loodes Middelfart ja põhjas Bogense.
Suurimate linnade elanike arv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga:
- Odense: 176 683
- Svendborg: 27 281
- Nyborg: 17 192
- Middelfart: 15 202
- Fåborg: 7097
- Assens: 6231
- Kerteminde: 5903
- Ringe: 5851
- Bogense: 3815
Kuulsaid elanikke
muudaFyni saarel on sündinud kirjanik Hans Christian Andersen, helilooja Carl Nielsen ja Ameerika iseseisvussõja (1775–1783) kangelane kolonel Christian Febiger.