Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres. Ta moodustab Fyni maakonna koos lähedal asuvate Langelandi, Ærø, Tåsinge ja teiste väiksemate saartega. Saare kaldad on madalad. Moreenküngastik ulatub kuni 131 meetri kõrguseni.

Kirjeldus

muuda

Fyni eraldab Jüütimaast Väike-Belt ja Sjællandist Suur-Belt. Üle kummagi väina on ehitatud sillad nii rongide kui ka autode jaoks. Õigupoolest on üle Suur-Beldi kaks silda: üks Sprogø saareni väina keskel ja teine sealt edasi. Sprogø ja Sjællandi vahel sõidab rong tunnelis. Jüüti poolsaarele ehitati esimene sild just enne Teist maailmasõda ning seda kasutavad nii autod kui ka rongid. Teine sild ehitati 1970. aastatel ja see on ainult autodele.

Saare pindala on 2976 km² on Taani kolmas Gröönimaa ja Sjællandi järel. Elanike arv 447 060 (1. jaanuari seisuga 2006) on Sjællandi järel Taani teine.

Ajalugu

muuda

Esimest korda on maininud saart 1075. aastal Bremeni Adam nime Fune all. 1085. aastal on mainitud ka saare elanikke. 1231 nimetati saart Fyun, ladina keeles Fionia või Feonia, alamsaksa keeles Vüne. Taanlased kirjutasid saare nime keskajal kujul Fjón. Alles Hans Christian Andersen, kes sellelt saarelt pärit oli, hakkas kasutama nimekuju Fyn.

Suurimad asulad

muuda

Suurim linn on Odense, mis ei asu päris mere ääres ja on merega ühendatud kanali abil (mida tänapäeval küll vähe kasutatakse). Ülejäänud suured linnad asuvad kõik saare kaldal: kirdes Kerteminde, idas Nyborg, lõunas Svendborg, edelas Fåborg, läänes Assens, loodes Middelfart ja põhjas Bogense.

Suurimate linnade elanike arv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga:

Kuulsaid elanikke

muuda

Fyni saarel on sündinud kirjanik Hans Christian Andersen, helilooja Carl Nielsen ja Ameerika iseseisvussõja (1775–1783) kangelane kolonel Christian Febiger.