Fritz Haber (saksa hääldus: ˈhaːbɐ; 9. detsember 186829. jaanuar 1934) oli saksa keemik, kes sai 1918. aastal Haberi-Boschi protsessi väljatöötamise eest Nobeli keemiaauhinna.

Fritz Haber
Fritz Haber, 1919
Sündinud 9. detsember 1868
Breslau, Preisi kuningriik[1]
(praegu Wrocław, Poola)
Surnud 29. jaanuar 1934 (65-aastaselt)
Basel, Šveits
Rahvus Sakslane[2][3]
Alma mater Heidelbergi Ülikool
Berliini Humboldti Ülikool
Berliini Tehnikaülikool
Abikaasa

Clara Immerwahr,

Charlotte Nathan
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füüsikaline keemia
Töökohad

ETH Zürich

Karlsruhe Tehnoloogia Instituut
Tuntumad tööd Haberi protsess
Borni-Haberi tsükkel
väetis
Haberi-Weissi reaktsioon
keemiarelv
teine Ieperi lahing
Lõhkeaine
Doktoritöö juhendaja Carl Theodore Liebermann
Tunnustus

Raudrist (1915) Nobeli keemiaauhind (1918) Rahvusliku teaduste akadeemia välisliige (1932)

Rumfordi medal (1932)

Haberi-Boschi protsessi kasutatakse tööstuslikult gaasilisest lämmastikust ja vesinikgaasist ammoniaagi sünteesiks. See protsess on väga oluline, kuna võimaldab tööstuslikku väetiste ja lõhkeainete tootmist. Protsessi abil loodud lämmastikväetiste abil toodetakse toiduaineid, millest toitub tänapäeval pool maailma elanikkonnast. [4]

Haber töötas koos Max Borniga välja ka Borni-Haberi tsükli, mis võimaldab hinnata ioonse tahkise võre energiat.

Haberit peetakse ka keemiasõja ehk keemiarelvade kasutamise teerajajaks. Haber töötas kloori ja teiste mürgiste gaaside relvadena kasutamise kallal Esimese maailmasõja ajal ning eriti teises Ieperi lahingus.

Tunnustus

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Fritz Haber – Biographical". Nobelprize.org.
  2. "Fritz Haber". NNDB.com.
  3. Bowlby, Chris (12. aprill 2011). "Fritz Haber: Jewish chemist whose work led to Zyklon B". BBC News.
  4. Smil, Vaclav (2004). Enriching the Earth: Fritz Haber, Carl Bosch, and the Transformation of World Food Production. Cambridge, Massachusetts: MIT Press. Lk 156. ISBN 9780262693134.