Friedrich Immanuel Arvelius

Friedrich Immanuel Arvelius (23. august 1716 Viru-Nigula8. juuni 1780 Viru-Nigula) oli Eesti vaimulik.

Immatrikuleerus Jena ülikooli 3. septembril 1734, Halle ülikooli 9. augustil 1736. Kutsuti Viru-Nigula koguduse õpetajaks 15. juunil 1741, õpetajaks ordineeriti 28. oktoobril 1741. Sai Eestimaa konsistooriumi assessoriks 17. veebruaril 1770, 18. jaanuaril 1771 sai Alutaguse praostkonna praostiks[1].

Isiklikku muuda

Tema isa Martin Arvelius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 17121732, onu Johannes Matthias Arvelius oli Paide-, Harju-Madise- ja Harju-Risti koguduse õpetaja. Friedrich Immanueli vanem poeg Friedrich Gustav Arvelius oli kirjanik ja Tallinna gümnaasiumi professor, noorem poeg Martin Heinrich Arvelius oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik[2], tema väimees Heinrich Andreas Erxleben oli Rõngu ja Kambja koguduse õpetaja.

Viited muuda

  1. Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl Eduard / Beise, Theodor, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, seite 50, Arvelius (Friedrich Immanuel)
  2. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007