Friedrich August III
Friedrich August III (sündinud Saksi prints Friedrich August Johann Ludwig Karl Gustav Gregor Philipp; 25. mai 1865 Dresden – 18. veebruar 1932 Sibyllenorti loss) oli 1904. aastast kuni troonist loobumiseni 13. novembril 1918. aastal viimane Saksimaa kuningas. Ta kuulus Wettinite dünastia albertiinide liini.
Elulugu
muudaLapsepõlv ja noorus
muudaFriedrich August sündis 25. mail 1865. aastal hilisema kuninga Georgi ja Portugali printsessi Maria Anna neljanda lapse ja esimese pojana. Tema kaks vanemat õde Marie Johanna ja Elisabeth Albertine surid imikutena; lisaks oli tal vanem õde Mathilde ja nooremad õed-vennad Maria Josepha, Johann Georg, Maximilian ja Albert. Ta ristiti päev pärast sündi.[1]
Tema sõjaline kasvatus algas juba imikuna, esimeseks sünnipäevaks tegi vanaisa, kuningas Johann temast prints Maximiliani nimelise jalaväebrigaadi juhi. Samal päeval anti talle ka ruutkrooni kojaorden. Kuu aega hiljem põgenes pere Austria-Preisi sõja eest Aussigisse ja hiljem Praahasse. Sõja lõppedes naasis pere Dresdenisse.
1874. aastal hakkas ta õppima Dresden-Neustadti Kuninglikus Gümnaasiumis. Oma 12. sünnipäeval astus ta nooremleitnandina Saksi sõjaväe teenistusse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1883. aastal hakkas ta tegevväelaseks ning ülendati vanemleitnandiks. 1884. aastast õppis ta Strasbourgi Ülikoolis õigus- ja riigiteadusi ning ajalugu, 1886. aastal lõpetas ta aga hoopis Leipzigi ülikooli. Edaspidi jätkas ta sõjaväelist karjääri ja ettevalmistusi kuningaks saamiseks.
1891. aastal abiellus ta Austria-Toskaana Luisega; abielu lahutati skandaali järel 1902. aastal.
Kroonprintsina
muudaKuningas Alberti surma järel 1902. aastal sai Friedrich Alberti isast kuningas ning temast kroonprints. Sõjaväeliselt ülendati ta korpuseülemaks (Kommandierende General). Kroonprintsina oli tema peamiseks ülesandeks kuningakoja esindamine üritustel. Oma isa tervise halvenedes võttis ta üha enam üle ka tema ülesandeid. 14. oktoobril 1904 andis kuningas käskkirjaga riigivalitsemisõiguse pojale üle ning suri järgmisel päeval.
Kuningana
muudaFriedrich Augusti võimule saamine 1904. aasta 15. oktoobril tõi kaasa põlvkondade vahetuse ja sellega ka suured reformilootused. Erinevalt oma isast oli ta rahva poolt armastatud ning ta võttis üheks oma eesmärgiks kuningakoja maine parandamise ning reformide läbiviimise.[2] Tema võim oli küll piiratud, kuid ta kasutas oma protokolli-, esindus-, auhindamise-, ametisse nimetamise ja armuandmisõigusi muudatuste läbiviimiseks. Näiteks teostas ta eelarve-, valimisõiguse- ja haridusreforme.
Esimese maailmasõja ajal oli ta üks neljast oma sõjaväega Saksa kuningriigi kuningast, kes andis juhtimise üle sõjaminister Max von Hausenile. Oma tegevust põhjendas ta arvamusega, et riigivalitseja ja sõjalise juhid rollid ei sobi kokku. Siiski külastas ta vähemalt 16 korda rinnet, et seal moraali parandada.
Sõja lõpus alanud Novembrirevolutsioon jõudis ka Saksimaale ning revolutsioonilised väed võtsid järjest linnu üle. 13. novembril loobus kuningas troonist.[1]
Eraisikuna
muudaJärgmised paar aastat käis ta kohut, et tagasi saada temalt konfiskeeritud varad, mille väärtus ulatus kümnetesse miljonitesse markadesse. 1922. aastal tagastati talle 14 miljonit marka ning veel 7,5 miljonit marka kahjutasu kaotatud kunstikogu ja kinnisvara eest.
Ülejäänud elu veetis ta Sibyllenorti lossis eraisikuna. 1932. aasta 17. veebruari öösel tabas teda insult ning ta suri sama päeva õhtul. Talle korraldati sõjaväelised matused ning maeti Dresdeni õukonnakirikusse.[2]
Isiklikku
muuda
1891. aastal abiellus Friedrich August Toskaana-Austria Luisega. Neil oli koos seitse last:[1]
- Georg (1893–1943)
- Friedrich Christian (1893–1968)
- Ernst Heinrich (1896–1971)
- Maria Alix Carola (1898)
- Margarete Carola Wilhelmine (1900–1962)
- Maria Alix Luitpolda (1901–1990)
- Annika Monika Pia (1903–1976)
1902. aasta detsembris lahkus Luise oma vanemate külastamise ettekäändel Saksimaalt ja keeldus tagasi tulemast; katsed teda tagasi tuua ebaõnnestusid. Katoliiklastena oli lahutus võimatu ning selle anulleerimine oleks muutnud nende lapsed vallaslasteks, see aga oleks nad troonijärgsusest kõrvaldanud. 1903. aasta jaanuaris loobus Luise kirjalikult oma kroonprintsessistaatusest ning paavsti loal abielu siiski lahutati. Annika Monika Pia elas kuni 1908. aastani emaga.[2] 1907. aastal abiellus Luise Enrico Toselliga.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Biografie von Friedrich August III., König von Sachsen (1865–1932) – Sächsische Biografie | ISGV e.V." saebi.isgv.de. Vaadatud 4. augustil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 mdr.de. "Sachsens letzter König – Friedrich August III. | MDR.DE". www.mdr.de (saksa). Vaadatud 4. augustil 2024.
| Eelnev Georg |
Saksimaa kuningas 1904–1918 |
Järgnev Tiitel kaotati |