Albert (Saksimaa)

Albert (23. aprill 1828 Dresden – 19. juuni 1902 Sibyllenort; sündinud Friedrich August Albert Anton Ferdinand Joseph Karl Maria Baptist Nepomuk Wilhelm Xaver Georg Fidelis, Herzog zu Sachsen) oli 1873. aastast kuni surmani Saksimaa kuningas. Ta kuulus Wettinite dünastia albertiinide liini.

Albert (1900)

Elulugu

Lapsepõlv ja noorus

Albert sündis hilisema Saksimaa kuninga Johanni ja tema abikaasa Amalie Auguste von Bayerni teise lapse ja esimese pojana. Tema kasvatuse juurde kuulus juba varases eas alanud sõjaline väljaõpe. Küpsuseksami sooritamise järel 1845. aastal astus ta Bonni Reini Friedrich-Wilhelmi Ülikooli, kus ta õppis õigus- ja riigiteadusi.

Varajane sõjaväeline karjäär

1843. aasta kevadest teenis Albert junkruna Saksi armee jalaväes. Sama aasta sügiseks sooritas ta vajalikud eksamid ja sai leitnandiks. 1845. aasta kevadel sai ta ülemleitnandiks; pärast ülikooli astumist kolis ta Bonni, kuid naasis sealt juba 1848. aasta kevadel ning asus teenima suurtükiväkke. Selle koosseisus osales ta ka 1849. aastal esimeses Schleswigi sõjas, selleks ajaks oli ta juba Hauptmann'iks ülendatud. Suvel annetas kuningas Friedrich August II talle Püha Henrichi ordeni rüütliristi ning Preisimaa kuningas Pour le Mérite ordeni ning ta ülendati majoriks. Järgmise paari aasta jooksul ülendati teda veelgi ning 1852. aastaks oli ta kindralleitnant ja 1. jalaväediviisi komandör.

Aastad kroonprintsina ja osalus sõdades

Pärast Friedrich August II surma 1854. aastal sai Albert kroonprintsiks ning hakkas tegelema poliitikaga, näiteks oli ta riiginõukogu eesistuja ning osales ka seaduste koostamisel. 1857. aasta oktoobris ülendati ta jalaväekindraliks, 1866. aastal võttis ta üle saksi armee mobiliseerimise ning juhtis seda Austria-Preisi sõjas Preisimaa vastu, sealhulgas otsustavas Königgrätzi lahingus. Sama rolli täitis ta ka Preisi-Prantsuse sõjas ning teenis selle eest Raudristi suure risti. 11. juulil 1871 ülendas Wilhelm I ta esimeseks mitte-Preisi kindralfeldmarssaliks.

Kuningana

Oma isa surma järel 1873. aasta 29. oktoobril sai Albert Saksimaa kuningaks. Tema peamiseks eesmärgiks oli Saksimaa integreerimine Saksa keisririiki, sisepoliitiliselt keskendus ta sotsiaalsele heaolule ja maksureformile. Samuti avas ta aadlikoole ning viis sisse uue valimissüsteemi. 1902. aastal jäi ta haigeks, teda põetati Sibyllenorti lossis, kus ta 19. juunil suri.

Isiklikku

18. juunil 1853 abiellus Albert Carola von Wasa-Holstein-Gottropiga. Carola asutas 1867. aastal oma mehe järgi nimetatud Albertvereini, Punase Risti naisteharu. Selle 25. aastapäevaks asutas Albert heategevusele suunatud Carola medali.

Alberti ja Carola abielust lapsi ei sündinud ja Alberti surma järel sai kuningaks tema vend Georg.

Viited

Eelnev Johann

Saksimaa kuningas 1873-192

Järgnev Georg