Friedrich Konrad Gadebusch

Friedrich Konrad Gadebusch (9. veebruar (vana kalendri järgi 29. jaanuar) 1719 Rügen – 20. juuli (9. juuli) 1788) oli baltisaksa ajaloolane, Tartu rae justiitsbürgermeister.

Gadebusch õppis enne Königsbergi ülikoolis õigusteadust, 1750. aasta paiku tuli ta Liivimaale. Esialgu oli ta koduõpetaja, seejärel tõusis Tartu linnaametnikuks ning pärast 1765. aastat, kui tal õnnestus lahendada Tartu rae ja linnarahva vaheline tüli, algas Gadebuschi kiire karjäär. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal.

Tema tuntuimad teosed:

1772. aastal valminud ülevaade 97 kroonikust^[1] "Abhandlung von Livländischen Geschichsshreibern""; Digitaalselt
1777. aastal valminud "Livländische Bibliothek, nach alphabethischer Ordnung" I–III ning
1780.–83. aastal valminud kroonika "Livländische Jahrbücher", Riia 1781–1788, 1, 2, 3, 4. osa üheksas köites.

Viited

↑ Sulev Vahtre. Meie vanema historiograafia uurimisseisust ja ülesannetest. - Ajalooline Ajakiri 2001, 3(114), 5-26.

Kirjandus

Briefe an den livländischen Historiographen Friedrich Konrad Gadebusch (1719–1788). Regesten. Bearbeitet von Friedrich von Keussler. Herausgegeben, eingeleitet und mit Registern versehen von Christina Kupffer und Peter Wörster. Verlag Herder-Institut: Marburg 1998.
Geschichte als Gedächtnis. Friedrich Konrad Gadebusch 1719–1788. – Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 18. Böhlau Verlag: Köln-Weimar-Wien 2004.

Teoseid

Teoseid TÜ raamatukogus

Välislingid

Friedrich Konrad Gadebusch Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA

[1] Sulev Vahtre. Meie vanema historiograafia uurimisseisust ja ülesannetest. - Ajalooline Ajakiri 2001, 3(114), 5-26.

[1]