Frank de Boer
Franciscus de Boer (hollandi hääldus: [fraŋˈkɪs.kʊs də ˈbuːr]; sündinud 15. mail 1970 Hoornis) on Hollandi jalgpallitreener ja endine jalgpallur, kes mängis kaitsjana.
Frank de Boer 2011. aasta märtsis | |||
Isikuandmed | |||
---|---|---|---|
Täisnimi | Franciscus de Boer | ||
Sünniaeg | 15. mai 1970 | ||
Sünnikoht | Hoorn, Holland | ||
Pikkus | 180 cm | ||
Positsioon | kaitsja | ||
Noorteklubid | |||
1984–1988 | Ajax | ||
Klubikarjäär* | |||
Aastad | Klubi | M | (V) |
1988–1999 | Ajax | 328 | (30) |
1999–2003 | Barcelona | 144 | (5) |
2003–2004 | Galatasaray | 15 | (1) |
2004 | Rangers | 15 | (2) |
2004–2005 | Al-Rayyan | 16 | (5) |
2005–2006 | Al-Shamal | 1 | (0) |
Kokku | 519 | (43) | |
Koondisekarjäär | |||
Aastad | Koondis | M | (V) |
1990–2004 | Holland | 112 | (13) |
Treenerikarjäär | |||
2010–2016 | Ajax | ||
2016 | Inter | ||
2017 | Crystal Palace | ||
2018–2020 | Atlanta United | ||
2020– | Holland | ||
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad. |
De Boer mängis sellistes klubides nagu Amsterdami Ajax, Barcelona, Galatasaray, Rangers, Al-Rayyan ja Al-Shamal.[1]
Alates 2020. aastast on ta Hollandi jalgpallikoondise peatreener.
Klubikarjäär
muudaDe Boer liitus 1984. aastal Amsterdami Ajaxi noorteakadeemiaga ning mängis klubi põhimeeskonnas alates 1988. aastast.
Hooaegadel 1989–90, 1993–94, 1994–95, 1995–96, 1997–98 tuli ta Ajaxiga Eredivisie meistriks ja võitis ka 1995. aasta Meistrite Liiga.
1999. aasta jaanuaris siirdus de Boer mängima hispaania klubisse Barcelona, kus ta võitis oma esimesel hooajal La Liga.
2003–04 hooajal mängis ta Türgi Galatasaray meeskonnas. Hiljem mängis ta veel Šoti klubis Rangers ning Katari klubides Al-Rayyan ja Al-Shamal.
De Boer lõpetas oma klubi- ja mängijakarjääri 2006. aastal.
Koondisekarjäär
muudaDe Boer debüteeris Hollandi jalgpallikoondises 26. septembril 1990, kui kaotati 0:1 Itaaliale. Esimese värava lõi ta 5. juunil 1991 EM-i valikmängus Soome vastu, kohtumine lõppes 1:1 viigiga.
1992. aasta Euroopa meistrivõistlustel alustas de Boer kolmandas alagrupikohtumises Saksamaa vastu, kui võideti 3:1. De Boer kuulus taas algrivistusse poolfinaalis Taaniga, kus Holland kaotas hilisemale turniiri võitjale penaltiseerias.
1994. aasta maailmameistrivõistlustel mängis de Boer koondises igas alagrupimängus algusest lõpuni. Kaheksandikfinaalis aitas ta Hollandil alistada Iirimaa 2:0. Poolfinaalis, kus de Boer sekkus alles 65. minutil seisul 1:2, kaotati Brasiiliale 2:3.
1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jättis de Boer vigastuse tõttu vahele.
1998. aasta maailmameistrivõistlustel mängis de Boer igas Hollandi kohtumises algrivistuses ning oli sealjuures ka terve turniiri vältel oma koondise kapten. Kaheksandikfinaalis alistati Jugoslaavia ja veerandfinaalis Argentina, mõlemad mängud lõppesid 2:1 Hollandi võiduga. Poolfinaalis viigistati normaalajal Brasiiliaga 1:1 ning langeti penaltiseerias. Pronksimängu kaotas de Boer koondisega Horvaatiale 1:2.
2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel oli de Boer taas koondise kapten. Ta lõi avakohtumises mängu ainukese värava penaltist Tšehhi vastu. Viimases alagrupimängus tegi de Boer taas skoori, kui alistati Prantsusmaa 3:2. Veerandfinaalis aitas ta alistada Jugoslaavia 6:1. Poolfinaalis kaotati pärast väravateta normaalaega penaltiseerias Itaaliale, de Boer eksis oma penaltil. Hiljem valiti ta turniiri sümboolsesse koosseisu.
2004. aasta Euroopa meistrivõistlustel mängis de Boer Hollandi koondises ainult viimases alagrupimängus Lätiga, kui võideti 3:0, ja veerandfinaalis Rootsi vastu, kui ta vahetati välja juba 35. minutil. Pärast turniiri lõpetas de Boer ka oma koondisekarjääri.
Aastatel 1990–2004 mängis de Boer Hollandi koondises kokku 112 mängu, mis oli rahvusrekord, kuni Edwin van der Sar selle 2006. aastal ületas, ja lõi 13 väravat.[2]
Treenerikarjäär
muudaDe Boer alustas oma treenerikarjääri 2007. aastal Amsterdami Ajaxi noorteakadeemia treenerina, kus ta töötas 2010. aastani.
2008. aastal sai temast Hollandi jalgpallikoondise abitreener. Ta aitas koondisel jõuda 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaali, misjärel pani ameti maha.
Aastatel 2010–2016 juhendas de Boer Eredivisie klubi Ajax. Ajaxiga tuli ta neli hooaega järjest Hollandi meistriks.
2016. aasta suvest juhendas ta Serie A meeskonda Milano Internazionale. Interist vallandati ta 1. novembril 2016.
26. juunil 2017 palgati de Boer juhendama Inglismaa kõrgliiga klubi Crystal Palace. Ta vallandati sama aasta 11. septembril, kui Palace kaotas järjest neli esimest liigamängu.[3]
Aastatel 2018–2020 oli ta Major League Socceri klubi Atlanta United peatreener.
2020. aasta septembris sai de Boer Hollandi jalgpallikoondise peatreeneriks. Esimese Hollandi jalgpallikoondise peatreenerina ei õnnestunud tal võita ühtegi oma neljast esimesest mängust.[4]
Saavutused
muudaMängijana
muuda- Ajax
- Eredivisie: 1989–90, 1993–94, 1994–95, 1995–96, 1997–98
- KNVB beker: 1992–93, 1997–98
- Johan Cruijff Schaal: 1993, 1994, 1995
- UEFA Meistrite Liiga: 1994–95
- UEFA Euroopa Liiga: 1991–92
- Euroopa superkarikas: 1995
- Interkontinentaalne karikas: 1995
- Barcelona
- La Liga: 1998–99
- Al Rayyan
Peatreenerina
muuda- Ajax
- Eredivisie: 2010–11, 2011–12, 2012–13, 2013–14
- Johan Cruijff Schaal: 2013
Isiklikku
muudaFrank de Boer on 180 cm pikk ja kaalub 79 kg.
Viited
muuda- ↑ "Frank de Boer". Transfermarkt. Vaadatud 06.09.2017.
- ↑ "Frank de Boer". RSSSF. Vaadatud 26.09.2017.
- ↑ "Hollandi legend vabastati rekordkiirusel Inglise kõrgliigaklubi treeneritoolilt". DELFI Sport. 11.09.2017. Vaadatud 26.09.2017.
- ↑ "Frank de Boer remains winless as Netherlands coach after drawing Spain in international friendly". www.cbssports.com. 11.11.2020. Vaadatud 14.6.2021
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Frank de Boer |