France Prešeren

France Prešeren (3. detsember 1800 Vrba, Sloveenia – 8. veebruar 1849 Kranj, Sloveenia) oli Sloveenia rahvuspoeet.

Prešereni peetakse sloveeni luule juhtkujuks, kes on saanud rohkesti tunnustust nii kodumaal kui ka mujal Euroopas. Teda peetakse ka üheks Euroopa parimatest romantismi perioodi kirjanikest. Mõnikord kirjutatakse tema nime saksapäraselt kujul "Franz Prescheren", eriti dokumentides, mille koostamise ajal oli Sloveenia osa Austriast.

Elu ja luule

France Prešeren sündis 3. detsembril 1800 talupoja perekonnas Sloveenias Vrba külas. Ema soovis, et pojast saaks preester, aga tulevane luuletaja tegi teistsuguse valiku. Ta õppis Viini ülikoolis filosoofiat ja hiljem õigusteadust. Pärast õigusteaduse doktori kraadi kaitsmist sai Prešeren ühte Ljubljana õigusbüroosse assistendi koha. Ta unistas oma õigusbüroost, kuid see unistus sai teoks alles 1846. aastal, kui Prešeren asus elama Kranji.

Prešeren suri Kranjis 8. veebruaril 1849.

France Prešeren kirjutas luuletusi vabal ajal. Tema tuntuim teos "Sonetni venec" ("Sonetipärg") on inspireeritud Prešereni õnnetust armastusest jõuka kaupmehe tütre Julija Primici vastu (saksapäraselt "Julia Primita") ning Prešereni filoloogist ja luuletajast sõbra Matija Čopi ("Matthias Tschop") surmast.

Iga soneti viimane värss kordub järgmise soneti esimese värsina. Kõigi 14 soneti esivärsid moodustavad magistraali ehk meistersoneti, mille värsside esitähed moodustavad sõnad "Primicovi Julji" ehk "Julija Primicile" (akrostihhon).

Prešeren kirjutas lisaks sloveeni keelele ka saksa keeles. Tema kui luuletaja keelelisest andekusest annab tunnistust fakt, et kui Prešereni luuletusi esmakordselt ajakirjanduses avaldati, ilmusid need paralleelselt nii saksa kui sloveeni keeles.

Mõju Sloveenia kultuurile

Prešereni luuletuse "Zdravljica" ("Toost") seitsmes stroof on 1991. aastast Sloveenia hümn. Prešereni surma-aastapäev 8. veebruar on sloveeni kultuuri päev, mida kutsutakse ka Prešereni päevaks. Tema pilt oli ka tuhandetolarilisel rahatähel ja on alates 2007. aastast Sloveenia 2-eurosel mündil.

Ljubljanas Prešereni väljakul asub France Prešereni ausammas, mis silmitseb väljaku teisel serval asuvat Julija Primici reljeefi.

Välislingid

Elulugu ning enamik luuletusi sloveeni, inglise ja saksa keeles