Flint

See artikkel räägib USA Michigani osariigis asuvast linnast; Suurbritannias Walesis asuva linna kohta vaata artiklit Flint (Wales).

---

Flint on linn USA-s Michigani osariigis, Genesee maakonna halduskeskus ja suurim linn. See asub Flinti jõe kaldal Detroitist umbes 100 km kaugusel loodes. Elanike arv on 2015. aasta seisuga arvestuslikult 98 310. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 102 434. See on elanike arvult osariigi seitsmes linn.

Flint
Pindala	88,2 km²
Elanikke	81 252 (1.04.2020)
Koordinaadid	43° 1′ N, 83° 42′ W

Flintis on asutatud autotootja General Motors. Flint oli üks autotööstuse keskusi. Autotööstuse mujale kolimine on andnud linnale tugeva hoobi. Linna hüüdnimi on "Vehicle City".

Linnas on väga kõrge kuritegevuse tase.

Vaade kesklinnale

Ajalugu

Praeguse linna kohale rajas kauplemiskoha 1819. aastal karusnahakaupmees Jacob Smith. Asula rajati 1830. aastal. See on saanud nime Flinti jõe järgi, mille nimi odžibvei keeles on Pawanunking. Flint sai linnaõigused 1855. aastal. Linn arenes tänu karusnahakaubandusele, puidutööstusele ja põllumajandusele.

Enne autotööstuse esilekerkimist valmistati Flintis vankreid ja tõldu. 20. sajandi alguses oli Durant-Dort Carriage Company riigi suurim tõldade tootja, tootes üle 100 000 hobutõlla aastas. 1903. aastal kolis Detroitist Flinti autotootja Buick. Aastal 1908 asutas William C. Durant Flintis General Motorsi, mis koondas enda alla Flinti suuremad autotootjad. General Motorsi peakontor kolis Detroiti 1920. aastate keskel. Aastatel 1936–1937 korraldasid General Motorsi tehase töötajad kolmekuulise streigi, protestides halvenevate töötingimuste vastu tehastes. Kokkuleppeni jõuti pärast ametiühingu United Automobile Workers of America tunnustamist General Motorsi poolt, misjärel sai alguse ametiühingute tähtsuse kasv Ameerika Ühendriikide autotööstuses. Teise maailmasõja ajal toodeti linnas sõjavarustust. Linn kasvas paralleelselt autotööstuse eduga ja 1950. aastatel paiknes Flintis General Motorsi suurim eraldiseisev tootmiskompleks. Flint jäi riigis autode, autoosade ja varuosade tootmiselt alla vaid Detroitile.

Tippajal, 1960. aastal, elas linnas ligi 200 000 inimest ning sel ajal oli see elanike arvult osariigis teine linn. 1960. aastate lõpus hakkas linna jõukam valge elanikkond koonduma eeslinnadesse (seda nähtust hakati kutsuma nimetusega white flight). Samuti hakkas linna tööstuslik tootmine vähenema. Tööstuse ümberstruktureerimine ja paljude General Motorsi tehaste sulgemine Flintis 1980. aastatel ja 1990. aastate alguses viis linna majanduse ja elanike arvu edasise kahanemiseni. Majandusraskused püsivad ka tänapäeval.

2014. aastast alates on linnal olnud probleeme joogivee reostumisega. Joogiveest on avastatud ohtlikus koguses pliiühendeid. Probleem tekkis nn loodusliku reservuaari vahetamisest.

2015. aastal valiti linnapeaks Karen Weaver, kes on esimene naislinnapea linna ajaloos.

Kliima

Vaade Flinti kesklinnale nüüdseks lammutatud Genesee Towersilt.

Flintis valitseb Michigani edelaosale tüüpiline niiske mandriline kliima. Talved on külmad ja mõõduka lume hulgaga. Keskmine madalaim õhutemperatuur langeb jaanuaris –9 °C. Suved on soojad ja õhutemperatuur tõuseb üle 30 °C. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Flintis on 42 °C, mis mõõdeti 8. ja 13. juulil 1936. Madalaim temperatuur mõõdeti 18. jaanuaril 1976 ja 20. veebruaril 2015, mil oli −32 °C külma.

Sademeid langeb mõõdukalt ja aasta läbi enamvähem ühtlaselt. Aastas langeb keskmiselt 797 mm sademeid. Kõige enam sajab septembris (95 mm) ja kõige vähem veebruaris (37,5 mm). Lumesadu võib esineda novembrist aprillini. Aastane lumekogus on 120 cm.

1953. aastal tabas linna ja selle eeslinnasid tornaado, mis tekitas suurt kahju. Hukkus 116 inimest ja vigastada sai üle 800. See on ohvrite rohkuselt 10. tornaado USA-s.

Rahvastik

2010. aasta USA rahvaloenduse kohaselt moodustasid linna rahvastikust 37,4% valged, 56,6% mustanahalised, 0,5% põlisameeriklased ja 0,5% aasialased, 1,1% oli teistest rassidest. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) oli 3,9%. Alla 18-aastaseid oli 27,3%, 18–24-aastaseid 11,3%, 25–44-aastaseid 25,5%, 44–64-aastaseid 25,1% ja üle 65-aastaseid 10,7%. Ea mediaan oli 33,6 aastat. Keskmine sissetulek leibkonna kohta oli 26 143 dollarit ja elaniku kohta 14 527 dollarit. Alla vaesuspiiri elas 41,6% inimestest, mis oli osariigi keskmisest üle 2,5 korra kõrgem.

Transport

Linna läbivad kiirteed Interstate 69, Interstate 75 ja Interstate 475. Linnas töötab mitu bussiliini. Flintis asub reisirongiliini Amtrak peatus. Raudteekaubaveoga tegelevad Canadian National Railway ja CSX Transportation. Linna teenindab Bishopi rahvusvaheline lennujaam.

Haridus

Linnas tegutsevad Kettering University (asutatud 1919 Flinti Tehnoloogiainstituudina, hiljem ka General Motors Institute), Mott Community College (asutatud 1923 Flint Community Junior College'ina) ja University of Michigan–Flint (asutatud 1956).

Kultuur

Linnas asuvad kunstiinstituut, Robert T. Longway planetaarium ja Alfred P. Sloani-nimeline vanaautode muuseum moodustavad Flint kultuurikeskuse (Flint Cultural Center), mis on rajatud 1957. aastal.

Linnas asuvate tehaste sulgemine ning sotsiaalne ja majanduslik laostumine oli Michael Moore'i 1989. aasta dokumentaalfilmi "Roger & Me" teemaks.

Sõpruslinnad

Flinti sõpruslinnad on Changchun (Hiina), Hamilton (Kanada), Kielce (Poola) ja Togliatti (Venemaa).

Välislingid

• Ametlik koduleht