Aëtius
|
See artikkel räägib väejuhist; doksograafi kohta vaata artiklit Aetios |
Flavius Aëtius [a'eetsius] (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna[viide?]) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Päris noorena oli ta läänegootide ja hunnide juures pantvang. Hiljem kasutas ta nendega tekkinud kontakte neilt sõjalise toetuse saamiseks.
Ta oli alates 423. aastast keisri teenistuses.
Ta toetas Galla Placidiat, kes valitses oma poja, keiser Valentinianus III eest.
Aëtius kaitses riiki barbarite eest. Ta oli võidukas Gallias ning 433 sai ta vägede ülemjuhataks. Ta oli kakskümmend aastat Lääne-Rooma riigi mõjuvõimsaim mees, riigi tegelik valitseja. Tolle Suure rahvasterändamise aja jooksul hoidis ta Galliat roomlaste käes. Aastal 451 võitis ta koos läänegootidega Katalaunia lahingus hunne ja germaanlasi eesotsas Attilaga.
Aëtiuse poeg Gaudentius kihlus keiser Valentinianus III tütrega. Petronius Maximuse intriigi tagajärjel mõrvas keiser Valentinianus III Aëtiuse oma käega.
Kirjandus
muuda- Teodor Parnicki, "Aetius, viimne roomlane" (Aeciusz ostatni rzymianin; ajalooline romaan). Poola keelest tõlkinud Aleksander Raid. Eesti Raamat, Tallinn 1972, 350 lk