Finantsõigus
Finantsõigus (ingl financial law) on õigusnormide kogum, mis tegeleb rahanduslike suhetega ning kuulub avaliku õiguse harusse. Finantsõiguse normid reguleerivad riigi raharingluse korraldamist, rahandusasutuste struktuuri ning riigi ja kohalike omavalitsuse kulusid ja tulusid.[1]
Rahandussuhted muuda
Rahandussuhted on väärtuselised suhted, mis tulenevad riigi rahandustegevustest, mis põhinevad kindlatel reeglitel. Rahandussuhted on tekkinud vajadusest tagada vahendid näiteks riigivalitsemise, riigikaitse, kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse tarbeks. Rahanduse kaudu täidab riik nii õiguslikke, majanduslikke kui ka sotsiaalseid funktsioone.[2]
Peale selle on rahandussuhted seotud rahaliste fondide moodustamise ja kasutamisega. Kõige üldisemalt tähendab sõna fond mingiks kindlaks otstarbeks kogutud vahendeid. Fondi kaudu materialiseeruvad rahandussuhted. Riigi kõige tähtsam rahaline fond on riigieelarve.[2]
Riigieelarve muuda
Riigieelarve on ühe aasta kulude ja tulude plaan, mis reguleerib, kuidas põhiseadusliku institutsioonid võivad jaotada ja kasutada riigi rahalist fondi.[3][2] Samuti arvestatakse muude valitsussektori institutsioonide tegevusega, sest fiskaalpoliitika edukust näitab valitsussektori ülejäägi, tasakaalu või puudujäägi parameeter.[1]
Finantsõiguse allikad muuda
Finantsõiguslike suhete üks pooli on riik või selleks volitatud organ. Riik kehtestab finantsõiguslikud normid, mis on alati üldise iseloomuga ja kohustuslikud ning mis fikseeritakse õigusaktidega. Finantsõiguse normi sisu moodustavad riigi või selleks volitatud organite ettekirjutised. Need ettekirjutised võivad kas kohustada (näiteks maksta trahve), keelata (näiteks töötajal on keelatud kasutada oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides)[4] või lubada mingit kindlat toimingut või tegevust (näiteks juhatuse liikmel on õigus osaleda nõukogu koosolekul, kui nõukogu ei otsusta teisiti).[4] Kohustavad normid kehtestavad rahandussuhete pooltele kindlaksmääratud tegevuse. Keelavad normid näitavad tegevuste lubamatust ning lubavad normid kinnitavad organite või isikute volitust.[2]
Ühed tähtsamad finantsõiguse allikad leiab Eesti Vabariigi põhiseadusese VIII peatükist „Rahandus ja riigieelarve“. Samuti leiab neid näiteks Vabariigi Valitsuse seadusest, mis sätestab rahandusasutuste pädevuse, Eesti Panga õigusaktidest, sh Eesti panga presidendi määrustest, ning kohtupretsedentidest.[1]
Seotus teiste õigusharudega muuda
Finantsõigus on seotud ka mitme teise õigusharuga. Näiteks riigiõiguses on esitatud rahandusasustuste pädevus, haldusõigus eriosa puudutab finantsõigust, haldusmenetlus hõlmab maksude sissenõudmise toimingut, äriõigus reguleerib raamatupidamisarvestust ning karistusõigus sätestab sanktsioone maksuseaduse rikkumiste eest.[1]