"Figaro pulm" (originaalis Le nozze di Figaro) on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (opera buffa) neljas vaatuses Lorenzo da Ponte libretole Pierre-Augustin Beaumarchais’ näidendi "La folle journée, ou Le mariage de Figaro" ("Pöörane päev ehk Figaro pulm", 1784) järgi.

Esmaettekanne toimus 1. mail 1786 Viini Burgtheateris. Rollide esmaesitajad olid Francesco Benucci (Figaro), Nancy Storace (Susanna), Luisa Laschi (Krahvinna), Stefano Mandini (Almaviva), Dorotea Bussani (Cherubino), Maria Mandini (Marcellina), Anna Gottlieb (Barbarina) ja Francesco Bussani (Bartolo ja Antonio). Dirigeeris W. A. Mozart.

Ooperi sünnilugu muuda

See ooper on olnud 20. sajandil maailma ooperiteatrite püsirepertuaaris ning kuulunud esituskordade arvult ooperite esikümnesse. Ooperi avamängu esitatakse sageli iseseisva kontsertnumbrina.

"Figaro pulm" ei saanud lavale tulla kuigi lihtsalt, kuna selle aluseks oleva samanimelise Pierre Beaumarchais' näidendi lavastamine oli ametlikult keelatud, vähemalt saksakeelsena. Aga kui Mozart pakkus Da Pontele, et too võiks selle põhjal kirjutada hoopis libreto itaaliapärase opera buffa jaoks, siis oli too kohe nõus. Veel enne kui Mozart polnud veel ainsatki nooti jõudnud paberile panna, oli Da Pontel juba valminud libreto koos keisri nõusolekuga selle esitamiseks ooperina.

Kahtlemata oli Joseph II tuttav Beaumarchais' näidendiga, mis oli just äsja trükis ilmunud. Lorenzo Da Ponte oli oma libretos aga osavalt vältinud selles leiduvaid poliitilisi allusioone. Kui Figaro saab teada krahvi kavatsustest tema pruudi suhtes, irvitab ta mõnuga seesuguste eesõiguste üle: "Kui tahad tantsida..." (Se vuol ballare, signor contino). Neljandas vaatuses oli Da Ponte muutnud Figaro aadlivastase monoloogi hoopis naistevastaseks aariaks: "Avage silmad..." (Aprite un po' quegl'occhi), kuid Viini haritum publik saab aru ka sellistest vihjetest.

"Figaro pulm" oli esimene kolmest Mozarti ja Da Ponte koostööst ooperi vallas, millele järgnesid "Don Giovanni" ja "Così fan tutte". Teater maksis Mozartile 450 floriini, mis oli kolm korda rohkem kui Mozarti kunagine aastapalk Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Da Pontele maksti 200 floriini.

Mozart hakkas teost komponeerima 1785. aasta lõpul ja see valmis kuue nädalaga. Esimest kaht etendust juhatas Mozart ise, hiljem juhatas neid Joseph Weigl. Keisri soovil toimus personaalne etendus tema Laxenburgi paleeteatris juunis 1786.

1786. aasta 1. mail toimunud "Figaro pulma" esietendus oli täielik triumf. Publiku tormiliste ovatsioonide nõudel tuli kordamisele viis etteastet ning järgmisel etendusel koguni seitse. Niigi pika, neljavaatuselise ooperi etendused kippusid nõnda kestma pea südaööni, mistõttu pidi teater neid kordamisi lausa piirama hakkama.[1] Järgmisel aastal sai see ooper suure menu osaliseks ka Prahas, kus Mozartilt ja Da Pontelt telliti kohe uus ooper ehk sealt sai alguse "Don Giovanni".

Seejärel mängiti "Figaro pulma" Itaalias ja Saksamaal, 1793. aastal Pariisis, Amsterdamis (1794), Madridis (1802), Londonis (1812) ja New Yorgis (1824).

"Figaro pulma" on Eestis ette kantud korduvalt: Estonias 1958, 1976, 1989 (koos Tallinna konservatooriumi üliõpilastega), 1996 ja 2017. Vanemuises on ooperit lavastatud 1950., 1983. ja 2010. aastal ning Pärnu Ooperis 1994. aastal.

Helisalvestisi on aastatest 1942, 1943, 1951, 1953, 1955, 1956, 1957, 1958, 1960, 1963, 1968, 1971, 1976, 1979, 1981, 1985, 1987, 1988, 1990, 1993, 1994, 2001, 2006, 2007, 2011, 2012 ja 2016.

Tegelased muuda

  • Krahv Almaviva (bariton)
  • Krahvinna Almaviva (sopran)
  • Susanna (sopran), krahvinna kammerneitsi
  • Figaro (bass), krahvi toapoiss
  • Cherubino (metsosopran), krahvi paaž
  • Marcellina (sopran), doktor Bartolo, majahoidja
  • don Bartolo (bass), arst ja praktiseeriv jurist
  • don Basilio (tenor), muusikaõpetaja
  • don Curzio (tenor), kohtunik
  • Barbarina (sopran), Antonio tütar, Susanna nõbu
  • Antonio (bass), krahvi aednik, Susanna onu

Süžee muuda

Tegevus toimub 18. sajandil Andaluusias Sevilla lähedal krahv Almaviva lossis ühe päeva jooksul. Figaro saab oma pulmapäeva hommikul teada, et krahv püüab Su­san­nat võrgutada. Probleeme on ka Marcelli­naga, kellele Figaro võlgneb raha ja on lubanud temaga abielluda. Paaž Cherubino suurendab segadust sellega, et tahab Susanna abiga võita krahvinna soosingut. Cherubino avas­tatakse Susanna juurest ja krahv saadab ta los­sist minema. Krahvinna on oma mehe seik­luste pärast õnnetu. Figaro sepitseb plaani, kui­das krahvis armukadedust äratada. Cherubino peab ümber­riietatuna minema Susanna asemel krahviga kohtama. Teda parajasti riietatakse, kui tuleb krahv, kes loodab oma naise juurest leida armukest. Cherubino põgeneb akna kaudu ja krahvinna juurest leitakse hoopis Susanna. Figaro peab minema kohtusse, sest Marcellina nõuab raha tagasi või abiellumist. Selgub, et Figaro on Marcellina ja don Bartolo poeg. Barbarina võtab Cherubino oma hoole alla. Susanna sokutab krah­vile krah­vinna poolt dikteeritud kirja, kus kutsu­takse krahvi kohtamisele. Kohtamisele läheb muidugi krahvinna ise. Barba­rina arvab, et Susanna kohtus krahviga, ja räägib sellest Figarole. Kui krahv annab vale-Susannale sõrmuse, satub neile peale Figaro. Kätte­maksuks flirdib ta krahvinnaks riietatud Susan­naga. Figaro saab oma veast peagi aru. Nad teesklevad Susannaga krahvi ärritamiseks suurt kirge. Lõpuks saabub selgus ning kõik paarid leiavad üksteist.

Muusikalised etteasted muuda

  • Avamäng
  • Figaro ja Susanna duettino "Se a caso Madama la notte ti chiama"
  • Susanna ja Marcellina duett "Via resti servita, madama brillante"
  • Figaro kavatiin "Se vuol ballare, Signor Contino"
  • Don Bartolo aaria "La vendetta, oh, la vendetta"
  • Cherubino aaria "Non so più cosa son, cosa faccio"
  • koorid "Giovani liete, fior spargete" ja "Ricevete, o padroncina"
  • Figaro aariad "Non più andrai, fartallone amoroso" ja "Aprite un po’quegli occhi"
  • krahvinna kavatiin "Porgi, amor, qualche ristoro" ja aaria "Dove sono i bei momenti"
  • Marcellina aaria "Il capro e la capretta"
  • Barbarina aaria "L'ho perduta... me meschina"
  • Cherubino canzona "Voi che sapete che cosa è amor"
  • ansambel kooriga "Ecco la marcia, andiamo"
  • Don Basilio aaria "In quegl'anni in cui val poco"
  • Susanna aariad "Venite... inginocchiatevi" ja "Deh vieni, non tardar, o gioia bella"
  • Almaviva aaria "Vedrò mentr’io sospiro"
  • sekstett "Riconosci in questo amplesso"
  • Figaro, Susanna ja Almaviva tertsett "Pace, pace, mio dolce tesoro"
  • finaali ansambel "Pian pianin le andrò più presso"

Viited muuda

  1. Deutsch, Otto Erich (1965). Mozart: A Documentary Biography. Stanford University Press.

Kirjandus muuda

  • Deutsche Grammophon. Le nozze di Figaro CD, Berlin, 1993
  • Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
  • Volkmar Braunbehrens. Mozart in Vienna, Oxford, 1991
  • Daniel Heartz. Mozart’s Operas, Los Angeles, 1990