Fantaasiafilm

filmižanr
 See artikkel on üldmõistest; Eesti filmistuudio kohta vaata Fantaasiafilm (filmistuudio)

Fantaasiafilm on film, mis kuulub fantaasiažanrisse.[1]

Fantaasiafilmid viivad vaataja enamasti teise, väljamõeldud maailma, teise dimensiooni, kus juhtuvad reaalses maailmas võimatud või ebatõenäolised sündmused – seal laienevad inimvõimete piirid ja ei toimi füüsikaseadused.[2]

Fantaasiafilmid on sageli seoses maagia, kujutlusvõime, mütoloogia, imede, unistuste, üleloomulike sündmuste, tõelisuse pelguse ja ebatavalisusega. Fantaasiafilimd võivad meeldida nii lastele kui ka täiskasvanutele, sõltuvalt konkreetsest filmist.[1]

Kategooria määratlus

muuda

Piirid fantaasia kirjanduslikus žanris ei ole hästi määratletud ja sama kehtib filmižanris.[1] Alaliik, mis sageli kattub ulme- või õudusfilmiga.[2] Kategoriseerides filmi kui fantaasiat võib seega nõuda teemade läbivaatamist, jutustavat lähenemisviisi ja teisi filmi konstruktsioonielemente.

Näiteks film "Tähtede sõda" ("Star Wars") sisaldab nii fantaasia-, märuli-, seiklus- kui ka ulmefilmi tunnuseid.

Animafilmi ehk animatsioonfilmi tunnusjoonte elemendid ei ole alati liigitatud fantaasiaks, eriti juhul, kui nad on mõeldud lastele. Näiteks "Bambi" (1942) ja "Lelulugu" ("Toy Story"; 1995) ei ole fantaasiafilmid, kuigi neis leidub ka fantaasia filmi elemente.

Leidub ka muid lastele mõeldud filme, näiteks 1937. aastal valminud "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" ("Snow White and the Seven Dwarfs") on samuti raske kategoriseerida. Selles filmis leiab palju fantaasiaelemente, ometi sellised filmid ei kvalifitseeru fantaasiafilmideks, vaid liigitatakse hoopis eraldi muinasjutužanri kategooriasse.

Nõnda on ka superkangelaste filmidega. Neid ei loeta fantaasia- ega ulmežanri kuuluvaks, vaid sageli peetakse eraldiseisvaks žanriks. Mõned kriitikud siiski liigitavad superkangelase kirjandust ja filmi kui superkangelase fantaasiaks (Superhero Fantasy), aga mitte täiesti eraldi kategooriasse.

Sürrealistlikke filme kirjeldab samuti fantaasia, kuid ka neid liigitatakse sageli eraldi kategooriasse.[1]

Alaliigid

muuda

Paljudee fantaasiafilmide alaliike on võimalik kindlaks teha, kuigi piirid nende alamžanrite vahel on mõnevõrra lahtised.

Kõige levinumad fantaasiafilmide alamžanrid on eepiline ning mõõga ja nõiduse (Sword & Sorcery) žanr. Mõlemas kategoorias kasutatakse tavaliselt justnagu keskaja seadeid, võlureid, maagilisi olendeid ja teisi elemente, mis tavaliselt on fantaasialugudega seotud.

Eepilised filmid kipuvad rohkem olema keskendunud fantaasiamaailmale ja on temaadelt keerulisemad.

Mõõga ja nõiduse filmid on rohkem keskendunud vandenõule kui fantaasiale ning kontsentreeruvad peamiselt tegevuse järjestusele. Sageli satuvad vastamisi füüsiliselt võimas, kuid lihtsameelne sõdalane ja kuri võlur või mõni muu üleloomulike võimetega õnnistatud vaenlane.

Oluliseks fantaasiafilmide alamžanriks, mis on muutunud populaarseks just viimastel aastatel, on kaasaegne fantaasia. Sellistes filmides on lubatud maagilised efektid või üleloomulike sündmuste juhtumine "päris" tänapäeva maailmas.

Fantaasiafilme, kus seatakse elu pärast surma, nimetatakse Bangsian fantasy (tuntud tegelane teises maailmas) filmideks.

Nagu eespool mainitud, superkangelaste filme ja muinasjutte võiks pidada fantaasia filmide alaliikideks, kuigi enamik liigitab need täiesti eraldi filmižanriteks.[1]

Fantaasiafilmid ja filmitööstus

muuda

Fantaasiafilmide žanrit ei saa traditsiooniliselt pidada sama kõrgelt seotuks kui ulmefilmide žanrit. Kahtlemata asjaolu, et kuni viimase ajani olid fantaasiafilmidel sageli võrreldes teiste filmižanritega halvemad eriefektid. Neile lihtsalt ei pööratud nii palju tähelepanu.

Alates 1990. aastate lõpust hakkas žanr taas ausse tõusma. Väga edukaks kujunesid J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste isand" ja J. K. Rowlingu "Harry Potter". "Sõrmuste isanda" triloogia on tähelepanuväärne, sest sellel on ambitsioonikas ulatus, tõsine kõla ja temaatiline keerukus. Need filmid saavutasid fenomenaalse kaubandusliku ja kriitilise edu, ning kolmanda osa triloogiast sai esimene fantaasiafilm, mis on võitnud Oscari parima filmi kategoorias. "Harry Potteri" filmisari on saavutanud tohutu majandusliku edu, kriitikute heakskiidu ja lojaalse fännibaasi.

Fantaasiafilmid nagu "Sõrmuste isand" ja "Harry Potter" on enamasti avaldatud novembris ja detsembris. Kuigi 2007. ja 2009. aastal avaldatud "Harry Potteri" filmid tulid välja juulikuus. See on kontrastiks ulmefilmidele, mis sageli linastuvad just suvekuudel (juunist augustini). Kuid kõik kolm "Kariibi mere piraatide" fantaasiafilmi linastusid suvekuudel.

Nende suur majanduslik edu võib viidata muutustele Hollywoodi filmitööstuses, kus fantaasiafilmide tootmiseks on eraldatud suur eelarve.[1]

Ajalugu

muuda

Fantaasiafilmid on peaaegu sama vanad kui on meedium (filmimise vahend) ise. Ometi kuni 1980. aastateni, mil kõrgtehnoloogilise filmi tegemise tehnika ja suurenenud publiku huvi tõid kaasa edenemise, olid fantaasiafilmid suhteliselt vähe levinud ning kauged.

1900.–1920. aastad

muuda

Tummfilmiajastul esimesed fantaasiafilmid olid kombinatsioonid tulevikust ja fantastikast.[1] Mõnegi sellise filmi autor oli Georges Méliès. Tema kõige kuulsam film oli 1902. aastal valminud "Reis Kuule". Tummfilmi kuldajastu (1918–1926) kõige väljapaistvamad filmid olid Douglas Fairbanksi "Bagdadi varas" (1924), Fritz Langi "Saatus" (1921). Teised selle žanri märkimisväärsed filmid olid F.W. Murnau romantiline kummituslugu "Fantoom" ja "Tarzan of the Apes" ning D. W. Griffithi "The Sorrows of Satan" (1926).

1930. aastad

muuda

Helifilmide tekkimisega tutvustati igas vanuses publikule 1939. aastal filmi "Võlur Oz". Samuti on sellele ajastule omane see, et 1933. aasta ikooniline film "King Kong" laenab suurel määral kadunud maailma žanrist, mis on fantaasia ilukirjanduse alažanr. Sama teevad näiteks ka filmid "Tema" (Henry Rider Haggardi romaani "She: A History of Adventure" põhjal tehtud film, mis linastus 1935. aastal) ja "Kadunud silmapiir" (Frank Capra film, mis linastus 1937. aastal).

Veel märkimisväärseid filme:

1940. aastad

muuda

1940. aastatel hakati tegema värvifilme ning isegi mõned algselt mustvalged filmid taastati värvilisteks. Sellest perioodist pärinevad näiteks filmid "Bagdadi varas" (uusversioon 1924. aasta filmist, mis linastus 1940. aastal), "Fantaasia" (1940), "Bambi" (1942), "Džungliraamat" (1942), "Dorian Gray portree" (1945) "Kaunitar ja koletis" (Jean Cocteau mugandus, mis linastus 1946. aastal) ja palju muid klassikaks saanud filme.

Isegi teise maailmasõja ajal ei jäänud filmide tootmine päriselt soiku, vaid toodeti Bangsian fantasy filme, näiteks "The Devil and Daniel Webster" (1941), "Siit tuleb härra Jordan" (1941) ja "Taevas peab ootama" (1943).

1950. aastad

muuda

1950. aastatel palju suuri fantaasiafilme ei tehtud, kuid oluline on see, et 1950. aastast pärineb "Tuhkatriinu". Vene režissöör Aleksandr Ptuško on teinud filmiks kolm eepost: "Sadko" (1953), "Ilja Muromets" (1956) ja "Sampo" (1959).

Veel tähelepanuväärseid filme:

1960. aastad

muuda

1960. aastate nimetamisväärseid filme:

1970. aastad

muuda

1970. aastate mainimisväärseid filme:

1980. aastad

muuda

1980. aastate tähelepanuväärseid filme:

1990. aastad

muuda

1990. aastate väljapaistvamaid filme:

2000. aastad

muuda

2000. aastate tuntumaid filme:

2010. aastad

muuda

2010. aastate populaarsemad filmid:

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Fantasy Films. Filmsite.org
  2. 2,0 2,1 "Filmižanrid". Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 07.11.2015