Facebooki kriitika

Facebooki on mitmetel põhjustel avalikult kritiseeritud.

Psühholoogilised mõjudRedigeeri

Facebooki sõltuvusRedigeeri

"Facebooki sõltuvus" viitab saidi liigsele, kontrollimatule kasutamisele meeleolu tõstmiseks, hoolimata negatiivsetest tagajärgedest.[1] Küll aga ei vii ülemäärane Facebooki kasutamine kohe sõltuvushäireni. Sõltuvushäire tekkimise aluseks on just kontrollimatus kasutamist piirata. 2014. aastal Journal of Behavioral Addictions ilmunud uuringus selgus, et madala psühhosotsiaalse heaoluga Facebooki kasutajatel, näiteks üksildastel, ärevushäireid või depressiooni kogevatel inimestel on oht kergemini arendada sümptomeid, mis viivad "Facebooki sõltuvuseni".[2] Kontrollimatu Facebooki kasutamine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi näiteks nagu suhteprobleemid, unehäired, kadedustunne ja akadeemilise võimekuse langus. [3]

StressRedigeeri

2014. aastal Amsterdami Ülikoolis tehtud uuring näitas, et "FoMo" (fear of missing out) on seotud stressi taseme tõusuga noorutkite seas Facebooki kasutamisel.[4] Samuti on uuringud näidanud seost liialdase isikliku informatsiooni ning elusündmuste jagamisega sotsiaalvõrgustikes ning stressi taseme tõusuga. Uuring oluliste elusündmuste avaldamise kohta Facebookis näitas, et mida rohkem aega veedetakse Facebookis, mida rohekm on sotsiaalvõrgustikke ning mida rohkem jagatakse negatiivseid elusündmusi, seda suurem on kasutajate stress ja madalam elukvaliteet. [5]

KadedusRedigeeri

Facebooki kasutamine võib kaasa tuua kadedustunnet, sest tihti jagavad eakaaslased vaid positiivseid või ebarealistlikke fotosid ning elusündmusi. Hoidutakse negatiivsete sündmuste adresseerimisest. Kahe Saksamaa ülikooli ühisuuring Facebooki kadeduse kohta leidis, et iga kolmas inimene on peale Facebooki kasutamist oma eluga vähem rahul.[6] Just puhkusefotod leiti olevat kõige levinum pahameele ning kurbuse tekitaja. 2013. aastal Michigani Ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et mida tihedamini kasutajad Facebooki kasutasid, seda negatiivsemalt hindasid nad enda elukvaliteeti.[7]

Kasutajate privaatsusRedigeeri

Facebookist lahkumise päevRedigeeri

31. mail 2010 oli väljakuulutatud Facebookist lahkumise päev.[8] Facebookist lahkumise päeva põhjuseks oli protest Facebooki privaatsuspoliitika vastu, mis on inimeste arvates Facebooki poolt kirja pandud väga keerulisel ning läbipaistmatul viisil. Samuti arvavad selle päeva loojad, arendajad Matthew Milan ja Joseph Dee [9] ,et Facebook ei austa inimeste andmeid ning andmekaitse on tulevikus ohustatud. [10] 31. mai hommikul oli Facebookist lubanud loobuda 26 000 inimest, mis hõlmas ainult 0,005 protsenti 500 miljonist kasutajast. Facebook vastas protestijatele, et privaatsuspoliitika on muudetud just kasutajasõbralikumaks ning lihtsamaks kolmes suuremas aspektis: privaatsuse sätted on koondatud ühele lehele, võimalus blokeerida teisi teie profiili nägemast ning võimalust loobuda Facebooki kui platvormi kasutamisest, mis pakub erinevaid mänge, viktoriine ja muid tegevusi. Kuigi Facebookist lahkumise päev ei toonud Facebooki kasutajate seas suuri muutusi, siis protest tekitas inimestes usalduse vähenemise ja kahtluse Facebooki privaatsuspoliitika vastu. [11]

Lahkuminekud ja lahutusedRedigeeri

Sotsiaalmeediavõrgustik Facebook on tõusnud üheks suurimaks lahutuste ja lahkuminekute faktoriks.[12] Teadlased väidavad, et need inimesed, kes avavad rohkem kui üks kord tunnis oma Facebooki lehe, satuvad konflikti oma paarilisega, mis viib edaspidiselt lahkuminekute ja lahutusteni. Journal of Cyberpsychology 2019. aasta uuringud on näidanud, et oma kaaslase nägemine piltidel teiste inimestega või nähes teda teistega sõnumineerides tekib amukadedus ning kaob usaldus oma partneri vastu. Usalduse vähenemisega kaasnevad järgmised probleemid: salaja oma paarilise sõnumite lugemine ning üldiselt paarilise privaatsusesse tungimine. [13] Facebooki sõnumeid ja andmeid kasutatakse ka lapsehooldusõiguste lahendamisel tõestusmaterjalina. Kui inimesel on purjus või ebaadekvaatsed pildid, siis temal on väiksem tõenäosus saada lapseõigused kui sellel vanemal, kellel on väga positiivse ja tervisliku ellusuhtumisega pildid. [14]

ViitedRedigeeri

  1. Rodriquez, Tori. "Facebook Addiction Associated With Social Insecurity". PsychiatryAdvisor. Vaadatud 2. jaanuar 2020. 
  2. Ryan, Tracii; Chester, Andrea; Reece, John; Xenos, Sophia (26. august 2014). "The uses and abuses of Facebook: A review of Facebook addiction". Journal of Behavioral Addictions 3 (3): 133–148. Vaadatud 2. jaanuar 2020. 
  3. Chakraborty, Anindita (10. märts 2017). "Facebook Addiction: An Emerging Problem". The American Journal of Psychiatry 11 (12): 7–9. Vaadatud 2. jaanuar 2020. 
  4. Ine, Beyens; Eline, Frison; Steven, Eggermont (november 2016). "“I Don’t Want to Miss a Thing”: Adolescents’ Fear of Missing Out and its Relationship to Adolescents’ Social Needs, Facebook Use, and Facebook Related Stress". Computers in Human Behavior 64: 1-8. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  5. Bevan, Jennifer L.; Gomez, Ruth; Sparks, Lisa (oktoober 2014). "Disclosures about important life events on Facebook: Relationships with stress and quality of life". Computers in Human Behavior 39: 246-253. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  6. Krasnova, Hanna; Wenninger, Helena; Widjaja, Thomas; Buxmann, Peter. "Envy on Facebook: A Hidden Threat to Users' Life Satisfaction?". Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  7. "Facebook use 'makes people feel worse about themselves'". bbc.com. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  8. "Quit facebook Day looks like a hard sell". PsWorld.com. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  9. "Facebook: Did anyone really quit?". theguardian.com. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  10. "Why are we quitting?". quitfacebookday.com. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  11. "It's Quit Facebook Day, Are You Leaving?". PsWorld.com. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  12. "Facebook has Become a Leading Cause in Divorce Cases". hg.org. Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  13. Van Ouytsel, Joris; Walvare, Minchel; Ponnet, Koen; Willem, An-Sofie; Van Dam, Melissa (2019). "Adolescents’ perceptions of digital media’s potential to elicit jealousy, conflict and monitoring behaviors within romantic relationships". Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 13 (3). Vaadatud 3. jaanuar 2020. 
  14. "Divorce cases get the Facebook factor". manchestereveningnews.co.uk. Vaadatud 3. jaanuar 2020.