Vikipeedia

Y-põlvkond

Y-põlvkond (ka: generatsioon Y; Y-generatsioon; millenniumi põlvkond; millenniumilapsed)[1] on demograafiline rühm, mis järgneb X-põlvkonnale ehk generatsioonile X. Generatsioonil puuduvad konkreetsed algus- ja lõpukuupäevad. Uurijad ja kommentaatorid kasutavad sünniaastaid vahemikus alates 1980ndate algusaastad kuni 2000ndate algusaastad.    

Terminoloogia muuda

Autorid William Strauss ja Neil Howe kirjutasid Y-põlvkonna kohta raamatus "Millennials in Generations: The History of America's Future, 1584 to 2069"[2] ning nad avaldasid raamatu "Millennials Rising: The Next Great Generation", mis on pühendatud ainult sellele põlvkonnale.[3] Ajakirjanik Bruce Horovitzi väitel on Strauss ja Howe "laialdaselt tunnustatud Y-generatsiooni nimetamisega".[4] Nad lõid termini "millenial" (inglise keeles kasutatakse pigem terminit millenial kui generation Y[4]) 1987. aastal, ajal kui 1982ndal sündinud lapsed hakkasid minema algkooli ja meedia hakkas märkama nende tulevast sidet millenniumiga, aastaga 2000".[3] Strauss ja Howe jaoks Y-põlvkond on inimesed, kelle sünniaastad on vahemikus 1982–2004.[4]

Tunnusjooned muuda

Autorid William Strauss ja Neil Howe usuvad, et igal põlvkonnal on ühised tunnusjooned, mis annavad sellele spetsiifilise iseloomu, on olemas neli põlvkondlikku põhiarheotüüpi, mis korduvad tsüklis. Nende teooriast lähtudes nad ennustasid, et Y-põlvkond muutub rohkem "ühiskonnameelseks" G.I. generatsiooni moodi, tugeva kohaliku kui ka globaalse kogukonna tunnetusega.[3]

Strauss ja Howe'i uurimus on olnud mõjukas, kuid sellel on ka kriitikuid.[5] Jean Twenge, 2006. aasta raamatu "Generation Me" autor, peab Y-põlvkonda, koos nooremate X-põlvkonna liikmetega, nagu tema seda nimetab "Generatsioon Mina" osaks.[6] Twenge annab Y-põlvkonnale enesekindluse ja tolerantsuse tunnusjooned, kuid samuti tuvastab õigusnõude ja nartsissimi. Ta lähtub iseloomu küsitlustest, mis näitasid suurenevat nartsissimi Y-generatsioonis võrreldes varasemate generatsioonidega, kui nad oli teismeeas ja nende kahekümnendates aastates. Ta kahtleb Straussi ja Howe ennustustes, et see põlvkond muutub ühiskonnameelseks.[7][8]

2014. aasta märtsis avaldas Pew Research Center aruande selle kohta, kuidas Y-põlvkond täiskasvanueas on "eemaldunud institutsioonides ning ühendunud võrgustike kaudu sõpradega."[9][10] Aruandes on väidetud, et Y-põlvkond on USA tuleviku suhtes mõnevõrra rõõmsamalt meelestatud kui vanemad täiskasvanud, 49% ütleb, et riigi parimad aastad on ees, kuigi nad on esimesed kaasajastul, kellel on suurimad tudengilaenu võlad ja töötuse tase.

William A. Draves ja Julie Coates, "Nine Shift: Work, Life and Education in the 21st Century" autorid, kirjutavad, et Y-põlvkonnal on selgelt erinevad käitumisviisid, väärtushinnangud ja hoiakud võrreldes varasemate põlvkondadega, vastuseks Interneti tehnoloogiliste ja majanduslikule mõjule.[11]

Poliitilised vaated võrreldes teiste põlvkondade omadega muuda

Suurbritannias läbi viidud Y-põlvkonna poliitiliste vaadete küsitlustest võib järeldada, et nende vaated on muutumas liberaalsemaks, eriti sotsiaal- ja kultuuriprobleemide suhtes ning nad pooldavad majanduspoliitikas klassikalist liberalismi rohkem kui varasemad põlvkonnas. On tõenäolisem, et nad toetavad samasoolist abielu ning marihuaana legaliseerimist.[12] 2016. aasta Brexiti referendumil oli lõviosa Y-põlvkonnast riigi Euroopa Liidust lahkumise vastu, ning süüdistasid suuresti lahkumise poolt hääletanud beebibuumereid nendelt tuleviku röövimises. Üks kommentaar Financial Timesi artiklist kirjeldas Y-põlvkonna (75% 18–24-aastastest ning 56% 25–49-aastastest hääletas Euroopa Liitu jäämise poolt, võrreldes 44% 50–64-aastastest ja 39% 65-aastastest ja vanematest) arvamust lõpptulemusest (52% lahkumise poolt, 48% vastu) nii: "Noorem generatsioon on kaotanud õiguse elada ja töötada 27 teises riigis. Me ei saa kunagi teada, kui paljud võimalused, sõprussidemed, abielud ja võimalused meile ära on keelatud." ("The younger generation has lost the right to live and work in 27 other countries. We will never know the full extent of the lost opportunities, friendships, marriages and experiences we will be denied.") Noorte brittide pahameelt suurendas ka asjaolu, et peamiselt lahkumise poolt hääletanud vanem generatsioon ei pruugi elada nii kaua, et seda näha, kuid nemad peavad sellega terve elu veel elama.[13]

Sama artikkel võrdleb Ameerika Ühendriikide Y-põlvkonna vaateid, nende hoiakud on pooldavamad sotsiaalliberalistliku poliitika ja samasooliste abielu suhtes kui teised rahvastikurühmad, kuigi Y-generatsioon toetab vähem aborti kui X-generatsioon 1990. aastate alguses.[12] Sarnaselt Brexitiga Suurbritannias, eelistab USAs Y-põlvkond 2016. aasta presidendivalimistel rohkem liberaalsemat Bernie Sandersit – alla 30-aastastelt sai ta rohkem hääli kui teised kaks peakandidaati – Hillary Clinton ja Donald Trump kokku.

2013. aasta küsitlusega "Beliefs and Values" ("Uskumused ja väärtushinnangud") saadi teada, et Y-põlvkond on rohkem valikute poolt kui vanemad generatsioonid. Nad on tõenäolisemalt ka meditsiiniliste loomkatsete vastu.[14]

Viited muuda

  1. ↑ Järvekülg, Madis.15.02.2014. Sirp, Madis Järvekülg: Y-generatsiooni pained - mida tahavad noored? (06.03.2015)
  2. ↑ Generations: The History of America's Future, 1584 to 2069. Harper Perennial. 1991.p. 335
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 William Strauss, Neil Howe (2000). Millennials Rising: The Next Great Generation. Cartoons by R.J. Matson. New York, NY: Vintage Original. p. 370. ISBN 0-375-70719-0.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Horovitz, Bruce (4 May 2012). "After Gen X, Millennials, what should next generation be?". USA Today. (6.03.2015)
  5. ↑ Hoover, Eric (11 October 2009). "The Millennial Muddle: How stereotyping students became a thriving industry and a bundle of contradictions". The Chronicle of Higher Education (The Chronicle of Higher Education, Inc.). (7.03.2015)
  6. ↑ Twenge, Ph.D., Jean (2006). Generation Me. New York, NY: Free Press (Simon & Schuster). ISBN 978-0-7432-7697-9.
  7. ↑ Twenge, Jean M (6 March 2007). "Generation me: Why today's young Americans are more confident, assertive, entitled—and more miserable than ever before". ISBN 978-0-7432-7698-6.
  8. ↑ Twenge, Jean M. ; Campbell, W. Keith; Freeman, Elise C. "Generational Differences in Young Adults' Life Goals, Concern for Others, and Civic Orientation, 1966-2009". Journal of Personality and Social Psychology, 2012, Vol. 102, No. 5, 1045–1062. DOI: 10.1037/a0027408
  9. ↑ 7.03.2014. "Millennials in Adulthood". Pew Research Center’s Social & Demographic Trends Project. (7.03.2015)
  10. ↑ Healy, Michelle. 15.03.2012. "Millennials might not be so special after all, study finds". USA Today. (7.03.2015)
  11. ↑ Draves, William August; Coates, Julie. 2004. Nine Shift: Work, Life and Education in the 21st Century. LERN Books. ISBN 1577220307
  12. ↑ 12,0 12,1 01.06.2013 "Generation Boris". The Economist. (7.03.2015)
  13. ↑ "How old people have screwed over the younger generation - in three charts". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2016. Vaadatud 1. septembril 2016.
  14. ↑ Wilke, Joy; Saad, Lydia. 03.06.2013. Older Americans' Moral Attitudes Changing. Gallup. (7.03.2015)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Y-põlvkond&oldid=6143132"