Explaining Science: A Cognitive Approach

"Explaining Science: A Cognitive Approach" on Ronald Giere'i filosoofiline raamat. See ilmus 1988 The University of Chicago Pressi väljaandel.

Kokkuvõte

1 Ühtse kognitiivse teaduseteooria poole

Mis võiks kognitiivne teaduseteooria olla?

Teaduse kui kultuurinähtuse uurimist pole tarvis õigustada. Aga miks teooria ja miks kognitiivne?

Miks teaduse teooria?

"Teooria" on ebamäärane: kirjandusteooria, kriitiline teooria, õigluse teooria, arvuteooria, aine aatomiteooria. Giere peab silmas teaduslikku teooriat. See teooria seletaks teadust umbes nii nagu teaduslikud teooriad seletavad teisi loodusnähtusi. See on küll inimteadus ja pole selge, kuidas ta saab olla füüsika või bioloogia sarnane.

Miks kognitiivne ja miks ühtne?

Teadus on tunnetus, ta hangib teadmist. Teadus on praegu teadmise hankimise põhiparadigma. Tunnetuse uurimise üks paljutõotavamaid vahendeid on tunnetusteadus. Teaduse kognitiivne teooria rakendaks tunnetusteadust. See ei oleks ainult kognitiivne psühholoogia või tunnetuse arvutuslikud mudelid, vaid hõlmaks ka loogikat ja filosoofiat ning kognitiivset neurobioloogiat, tehisintellekti, keeleteadust, kognitiivset sotsioloogiat, antropoloogiat jne. Selles mõttes ta oleks ühtne.

Praegustel teadusekäsitustel on olulisi puudusi.

Ratsionaalsus, relativism ja tunnetus

Teaduse filosoofilised teooriad on üldiselt teadusliku ratsionaalsuse teooriad. Teadlane on nende järgi ideaaltüüp, ideaalne ratsionaalne teadlane. kui reaalseid teadlasi üldse märgatakse, siis mõõdetakse ja hinnatakse, kui hästi nad ideaalile vastavad. Teaduse isiklikku, ühiskondlikku ja üldkultuurilist konteksti peetakse teaduse filosoofilise mõistmise jaoks ebaoluliseks. Teadussotsioloogia aga on hakanud rõhutama eelkõige konteksti. Kogu teaduslik teadmine olevat kontekstisõlteline, sattumuslik. Teadus olevat täies mahus sotsiaalne konstruktsioon. Giere peab kognitiivset lähenemist paljutõotavamaks.

Teaduse ratsionaalsus

Filosoofi järgi olevat teooria ja andmete suhe ratsionaalne, isegi loogiline. Iga teooria ja andmekomplekti puhul saavat ratsionaalselt õigesti järeldada, mil määral andmed teooriat ratsionaalselt kinnitavad. Filosoofi ülesandeks olevat eksplitseerida printsiibid, mida teadlane teooriate hindamisel tahes-tahtmata intuitiivselt rakendab, ning näidata, et need ongi ratsionaalselt õiged. Selle lähenemise juures on alati olnud probleemiks näidata, et konkreetne printsiip väljendab ainsana ratsionaalset suhet teooria ja andmete vahel. See pole õnnestunud, ja see võib olla märgiks, et ollakse eksiteel. Peale selle, kui teadlased juhinduksid intuitiivsetest ratsionaalsetest printsiipidest, siis oleks nende vahel rohkem üksmeelt. Uurimistöös leiame peaaegu alati väga lahknevate ja sageli kirglikult kaitstavate arvamustega inimesi ja rühmi. Arvamused ei jaotu juhuslikult, vaid tavaliselt on olemas äratuntavad koolkonnad. Kui on olemas teadusliku ratsionaalsuse printsiibid, siis niisugune olukord peab tulema irratsionaalsetest jõududest või huvidest. Siis tuleb välja, et uurimistöö on väga irratsionaalne. Aga enamik filosoofe eeldab, et teadus on väga irratsioaalne.

Teadusliku teadmise ratsionaalne konstrueerimine

Paljud peavad teadust samasuguseks sotsiaalseks konstruktsiooniks nagu õigus. Katseandmed olevat vaid üks vahend kauplemisel aktsepteeritava teooria sisu üle, samuti sellised teaduslikud voorused nagu lihtsus. Ratsionaalsete printsiipide asemel on võistlevate sotsiaalsete ja professionaalsete huvide kokkupõrge. Filosoofide süüdistus, et selline vaade viib relativismi, võetakse avasüli vastu. Teistsugustes ühiskondlikes oludes oleks teadus paranormaalsest normaalne teadus. See vaade igatahes seletab teadlaste lahkarvamusi. Lahkarvamutel ja üksmeelel on teaduses samasugune loomus nagu poliitikas. Selline lähenemine ei seleta aga teaduse ning eriti sellel põhineva tehnoloogia ilmset edukust. Seletuseks oleks põhiliselt ühiskondlike suhete muutumine, nagu liberaaldemokraatia edukuse puhul. Aga mitte mingisugused ühiskondlikud suhted ei oleks 50 aastat tagasi võimaldanud insuliini tootmist ega kosmosesondidega Uraani pildistamist. Midagi olulist on puudu: mitte ratsionaalsus, vaid teadlaste ja maailma põhjuslik vastastikune toime.

Tunnetus ja ratsionaalsus

Kognitiivne psühholoogia ja üldse tunnetusteadus lähtub sellest, et inimestel on bioloogilise alusega tunnetusvõimed, nagu taju, motoorika kontroll, mälu, kujutlusvõime ja keel. Teaduse kognitiivne teooria püüaks seletada, kuidas teadlase teadust luues kasutavad neid vastastikuseks toimeks maailmaga. Pole veel standardseid kognitiivseid vaateid näiteks selle kohta, kuidas andmed ja teooria on seotud. Ei filosoofid ega teadussotsioloogid ei ole oma distsiplinaarsete sidumuste tõttu teadust tegelikult uurinud.