Euroopa Liidu pädevused

Euroopa Liit (EL) saab vastu võtta meetmeid ja direktiive, kuid institutsiooni pädevus piirdub sellega, mis on aluslepingutega antud (pädevuse andmise põhimõte). Selle põhimõtte alusel saab EL täita aluslepingutega ettenähtud eesmärke, tegutsedes ainult EL liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuste piires. Seetõttu on valdkonnad, milles pädevus ei ole aluslepingutega antud EL-ile riikide enda pädevusse, Euroopa Liidu kui ühtse institutsiooni pädevuses.[1]

13. detsembril 2007 sõlmitud Lissaboni lepingus[2] selgitatakse pädevuste jaotust EL-i ja liikmesriikide vahel. Pädevus jaguneb kolme põhiliiki: ainupädevus, jagatud pädevus ja toetav pädevus.

Ainupädevus muuda

Ainupädevus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 3) valdkonnas tähendab, et sellel kindlas valdkonnas on õigusloome ainult ELi pädevuses. Üksnes Euroopa Liit saab vastu võtta siduvaid õigusakte ning Euroopa Liidu riigid võivad seda ise teha ainult siis, kui EL volitab neid kõnealuseid akte rakendama. Euroopa Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades":[1]

  • tolliliit;
  • siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine;
  • euroala riikide rahapoliitika;
  • mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames;
  • ühine kaubanduspoliitika;
  • rahvusvaheliste lepingute sõlmimine teatud tingimustel.

Tolliliit muuda

Euroopasse loodi 1968. aastal ühtne tolliliit, mille eesmärgiks on panna riikide vahel liikuma kaup ilma impordi ja ekspordi ehk tollimaksuta. Tolliliit lihtsustab Euroopa Liidus asuvate ettevõtete kaubavahetust ning ühtlustab Euroopa Liidu välistest riikidest pärit kehtestatavaid tollimakse. Samuti sooviti Tolliliidu asutamisega tekitada Euroopa Liidu liikmesriikide vahel suurem fiskaalne võrdsus ning kaitsta Euroopa Liidu kodanikke, loomi ja keskkonda.[3]

Tolliliit praktikas tähendab Euroopa Liidu riikide tolliasutuste igakülgset koostööd. Iga riigi toll kohaldab kolmandatest riikidest pärit ning nende territooriumile imporditavatele kaupadele samu tollimakse ning Euroopa Liidu siseselt tollimakse ei kohaldata.[3]

Tollikontroll Euroopa Liidu välispiiril kaitseb tarbijaid ohtlike ja tervist kahjustavate kaupade eest. Samuti kaitseb toll loomi ning keskkonda kuna võitleb ohustatud liikide ebaseaduslike kauplemise vastu ning ennetab taime- ja loomahaiguste jõudmist Euroopa Liidu territooriumile.

Siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine muuda

Konkurentsi käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdsed ja õiglased tingimused. Siiski on oluline, et eeskirjad jätaksid ruumi ka innovatsioonile, nõuete ühtlustamisele ja alustavate ettevõtjate arengule.[4]

Asutus, kes jälgib ja uurib konkurentsi moonutavat äritegevust, ettevõtete ühinemisi ja riigiabi, on Euroopa Komisjon. Tema tegevuse eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu ettevõtetele võrdsed äritingimused ning tarbijatele valikuvõimalused koos õiglase hinnakujundusega. Teisisõnu ennetatakse suurte, koguturgu manipuleerivate konglomeraatide tekkimine. Näiteks on suurettevõtjatel keelatud kasutada enda läbirääkimispositsiooni, et kehtestada tingimusi, mis raskendavad tarnijatel või klientidel kauplemist nende konkurentidega. Kuna see tooks tarbijatele kaasa kõrgemad hinnad ning väiksema valiku, siis võib Euroopa Komisjon selle ärahoidmiseks määrata ettevõtjale trahve.[4]

Euroala riikide rahapoliitika muuda

Euroopa rahapoliitika keskseks asutuseks on Euroopa Keskpank (EKP). Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb Euroopa Keskpangast ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadest. Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluva euroala riikide rahapoliitika teostamise peamine eesmärk on säilitada liikmesriikide vahel hinnastabiilsus.[5] Seda kindlat eesmärki sätestab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 127. Euroopa Keskpanga andmetel on hinnastabiilsust määrava indeks alusel aastakasv alla 2%. Teiste peamiste eesmärkide hulka Euroopa Liidu rahapoliitikas kuuluvad üldine majandus- ja rahapoliitiline analüüs ning rahapoliitika elluviimine.[6]

Mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames muuda

Ühine kalanduspoliitika Euroopa Liidu ainupädevuse raames hõlmab meres elavate elusolendite kaitset ning kalapüügi majandamist.[7] Ainupädevuse andmine Euroopa Liidule võimu teostamiseks tagab, et kalapüük ja üleüldine mereelu hoidmine püügitegevus toetaksid keskkonna ja majandusliku jätkusuutlikkust.[8] Range Euroopa Liidu kalanduspoliitikaga aitab peatada järkjärgulise tagasiheite (kalade merre tagasilaskmine), sest kalapüügi reguleerimise eesmärgiks on ohutult veenduda, et ükski jaemüüki püütav bioloogiline olend ei satuks väljasuremisohtu ülepüügi tõttu.[9] Kuigi toonane poliitika piirab ettevõtjaid püüdmast massiliselt kalu, on piirangute kehtestamine väiksemates kogustes püüdvaid kalamehi just toetav.[10]

Ühine kaubanduspoliitika muuda

Euroopa Liidu üks asutamispõhimõtetest oli liikmesriikidevaheline vabakaubandus ning maailmakaubanduse liberaliseerimine. Seetõttu on Euroopa Liidu majandus üks maailma avatumaid majandusi ning lisaks sellele on see ka maailma suurim ühtne turg. Kuna Euroopa Liit suhtleb kaubanduslepingute sõlmimiseks aktiivselt kolmandate riikide ja piirkondlike rühmadega, siis on Liidul ühtsena palju rohkem kaalu rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel.[11] Euroopa Liit on liidusisese kaubanduse kaitseks võtnud kaitsemeetmeid, näiteks dumpinguvastaseid meetmeid.

Dumping on olukord, kus ettevõte müüb enda toodet oma koduturul kallima hinnaga kui eksporditurul. Et tagada Euroopa Liidu sisese ettevõtte toote konkurents Euroopa Liidu välise ettevõtte tootega, võib Euroopa Liit kehtestada impordi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid. Kõige tavalisemaks meetmeks on väärtuseline tollimaks, mis moodustab teatud protsendi asjaomase toote impordiväärtusest.[12]

Kohtuasjas C‑709/17 P[13] (kus oli ettekandvaks kohtunikuks Eestist pärit kohtunik Küllike Jürimäe) oli ettevõte Kolachi Raj, kes väitis, et oma toodet ei tooda ta Hiinas, vaid sealt on pärit tooraine ning kokku pannakse toode Pakistanis ja Sri Lankal, kust transporditakse tooted Euroopa Liitu. Sellise ärimudeli eesmärgiks oli vältida Euroopa Liidu dumpinguvastaste meetmete kohaldamist Hiinas toodetud kaubale.

Euroopa Kohus leidis aga, et kuigi ettevõtte toode ei pandud kokku Hiinas, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, vaid Sri Lankal, siis oli üle 60% toorainest pärit ikkagi Hiinast ning Sri Lankal kokkupanemisega lisandunud väärtus moodustas vähem kui 25% kogu tootmiskuludest. Seetõttu asus kohus seisukohale, et kauba päritoluriigiks on Hiina, mitte Sri Lanka või Pakistan. See on hea näide olukorrast, kus ettevõtte eesmärgiks oli nutika ärimudeliga dumpinguvastastest meetmetest mööda hiilida ent Euroopa Liit suutis oma turgu edukalt kaitsta.

Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine teatud tingimustel muuda

Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud rahvusvaheliste lepingute sõlmimine osas ainupädevuse kehtestamise järgmistes olukordades:

  1. kui rahvusvahelisi lepinguid sõlmides võimaldavad need Euroopa Liidul teostada oma sisemist pädevust;
  2. sõlmimise näeb ette mõni Euroopa Liidu õigusakt;
  3. kui rahvusvaheliste lepingute sõlmimine võib mõjutada Euroopa Liidu reguleerimisala.[14]

Üheks ainupädevust ja toetavat pädevust eristavaks Euroopa Liidu kohtusse esitatud kaasuseks on C-476/98, kus arutati teemal, kas Saksamaa on piisavalt pädev sõlmida erikokkulepet Ameerika Ühendriikidega lennumarsruutide muutmise osas. Euroopa Liit kirjutas 1996. aastal koos Ameerika Ühendriikidega ühiselt alla õhuturbe kokkuleppele, mille alusel tohivad Ameerika Ühendriikidele kuuluvad lennufirmad lennata Euroopa Liidu siseselt, näiteks American Airwaysile kuuluv lennuk tohib lennata Helsingist Berliini. Selle kokkuleppe alusel ei tohi seevastu Euroopa Liidu liikmesriikidele kuuluvad lennufirmad lennata Ameerika Ühendriikide siseselt. Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid sõlmisid erikokkuleppe, mille alusel tohivad Saksamaale kuuluvad lennufirmad lennata Ameerika Ühendriikide siseselt. Sama erikokkuleppega pidid lennud üle Atlandi Ookeani Saksamaale Ameerika Ühendriikides asutatud lennufirmadele olema odavamad. Euroopa Liidu kohus tõi välja, et õhuturbe kokkuleppes välja toodud tingimused, mis panevad paika Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahelised lennumarsruudid, on Euroopa Liidul õigus muuta lennumarsruute üksi ainupädevust kasutades ehk Saksamaa ja muud liikmesriigid ei tohi Euroopa Liidu väliste riikidega sõlmida analoogseid kokkuleppeid.[15]

Jagatud pädevus muuda

Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevates valdkondades võivad õigusakte menetleda ja vastu võtta nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid.

Nendeks valdkondadeks on[16]

  • ühine turg;
  • tööhõive ja sotsiaalküsimused;
  • majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;
  • põllumajandus;
  • kalandus;
  • keskkond;
  • tarbijakaitse;
  • transport;
  • üleeuroopalised võrgud;
  • energeetika;
  • õigus- ja turvalisusküsimused;
  • rahvatervis;
  • teadusuuringud ja kosmos;
  • arengukoostöö ja humanitaarabi;

Ühine turg muuda

Euroopa Liit võimaldab vabalt riikide vahel õppida, reisida ja elada, see kindlustab kaupade, teenuste jms vaba liikumise. Euroopa Liidu siseselt vaba liikumine aitab kaasa ka väliskaubandusele ja äritehingute kasvule. Kapitaliturgude liit (Capital markets union) on EL-i rajatud ühendus, mis looks väikestele ettevõtetele usalduse EL-i investeerida, mille läbi muutuks liit turvalisemaks ja kindlamaks, kõik see tagab ühise turu stabiilsuse ja arengu.[17]

Tööhõive ja muud sotsiaalküsimused muuda

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste osas on tehnoloogilised võimalused ja globaliseerumine mõjutegurid, mis muudavad Euroopa Liidus elavate inimeste elamis- ja töötingimusi. Euroopa Liit arendab neid, et muutused toimuksid stabiilselt ning ei mõjuks tööealistele negatiivselt.[18] Euroopa Liidu tööjõupoliitika on suunatud tööjõu nõudluse arendamisele, sealhulgas töökohtade loomisele. Edendatakse tööjõu pakkumist, oskusi ja pädevust, tehes selleks vajalikke investeeringuid, samuti parandades haridus- ja koolisüsteemide struktuuri. Parandatakse tööturgude toimimist, et hoida aktiivset turgu ning vähendada selle segmenteerimist. Neljandaks eesmärgiks on tagada õiglus, võidelda vaesuse vastu ja edendada võrdseid võimalusi.[19]

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus muuda

Ühtekuuluvuse osas panustab Euroopa Liit üsna mõjukalt Euroopa sisesesse regionaalpoliitikasse, mis suunatud kõikidele liikmesriikidele. See sisaldab meetodeid, mis suurendaksid ökonoomilist kasvu, sealhulgas töökohtade laiendamist, parandades seejuures elukvaliteeti läbi strateegiliste investeeringute. Tänu Euroopa Liidu ühtekuuluvuse parandamisele saavad vähemarenenud riikides elavad isikud tunda ennast turvaliselt, kasutades neile antud võimalusi.[20]

Põllumajandus muuda

Maailma toidutööstus peab enda koguseid kahekordistama aastaks 2050, et suuta ära katta juurde tulevate inimeste toiduvajadused. Kasvav olukord seab raskuse bioloogilisele mitmekesisusele, sealhulgas pinnasele ja puhtale joogiveele. Euroopa Liidu poliitika on viimastel aastakümnetel suunatud põllumajandusega tegelevate inimeste aitamisele, et tulla toime ühiskonnas esinevate ootustega. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika keskendub suures ulatuses maa-alade ja toidu kvaliteedile ning kaupade liikumisele. Edendatakse jätkusuutlikke vahendeid, mis oleksid võimalikult ökoloogilised ning keskkonnasäästlikud.[21]

Keskkond muuda

Euroopa Liit on üheks suurimaks prioriteediks tõstatanud keskkonnaprobleemide lahendamise ja ennetamise. Aastaks 2030 on seatud eesmärke kliima- ja energiaraamistikuga, nende seas maandada heit- ja kasvuhoonegaase ning suurendada taastuvenergia kasutamist. Euroopa Komisjon on aastaks 2050 seadnud eesmärgiks olla esimene kliimaneutraalne maailmajagu maailmas.[22]

Euroopa Liit on pädev tegutsema kõikides keskkonnapoliitika valdkondades: õhu- ja veereostus, jäätmehooldus ning kliimamuutused. Liidu meetmete ulatus on piiratud subsidiaarsuse põhimõttega ning nõudega, et nõukogus on valdkondade struktuuri küsimuste otsustamisel vajalik ühehäälne heakskiit.[23]

ELi keskkonnapoliitika rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõtetel, mille kohaselt tuleb keskkonnasaaste kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Kui peaks näiteks tekkima kahtlusi, et tootel võib olla kahjulik mõju, siis viiakse läbi uuringud, et tooted ei saastaks keskkonda ega mõjuks inimeste tervisele kahjustavalt. Siinkohal on tekkinud põhimõte, et saastaja maksab, selle eesmärk on kaitsealustele liikidele ja looduslikele elupaikadele, veele ja pinnasele tekitatud keskkonnakahju vältimine või muul viisil heastamine. Ettevõtjad, kes tegutsevad teatud valdkonnas, näiteks ohtlike ainete vedu, peavad vahetu ohu korral keskkonnale võtma ennetavaid meetmeid. Kui kahju on juba tekkinud, on nad kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et see kõrvaldada ja kulude eest tasuda.[23]

Transport muuda

Euroopa Liidu transpordipoliitika aitab riikidel omavahelist koostööd arendada, aidates samal ajal kaasaegse transpordisüsteemi loomisele, mis on kiire, loodussõbralik ja turvaline. Transpordivaldkonna arendamine aitab lihtsustada nii reisijate, teenuste kui kaupade liikumist liidusiseselt. 2016. aastal moodustas transpordisektor 9% ELi majanduse koguväärtusest (664 miljardit eurot) ja seal töötas üle 11 miljoni elaniku. Euroopa Liit on seadnud mitmeid eesmärke transpordi arendamiseks üleliiduliselt:[24]

  • vähendada ummikuid nii teedel kui ühises õhuruumis;
  • vähendada 2050. aastaks heitgaasi õhkupaiskamist 80–95% võrra võrreldes 1990. aastate tasemega ja parandada seeläbi üleüldist õhukvaliteeti[25];
  • taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt transpordisektoris ja valdkonna jätkusuutlikkuse tõstmine;
  • transporditeenuste kvaliteedi ühtlustamine riikide vahel ja infrastruktuuri arendamine.[24]

Energeetika muuda

Viimaste aastate jooksul on Euroopa Liit kehtestanud järjest uusi arenguplaane ja reegleid, et vähendada süsiniku osakaalu atmosfääris ja edendada taastuvenergia kasutamist üleliiduliselt. Laialdasem madala süsinikutasemega energia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimasoojenemise vastu, edendada teadust, parandada elukvaliteeti ning üldjuhul vähendada ka leibkondade küttearveid.[26]Kõik eelpool mainitud eesmärgid on osa Euroopa Liidu üldisest plaanist vähendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris ja välja toodud ka 2016. aastal Euroopa Liidu poolt ratifitseeritud Pariisi kliimakokkuleppes.[27]

Õigus- ja turvalisusküsimused muuda

ELi kodanikel on mitmeid vabadusi ja õigusi, nende hulgas tsiviil-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Õigus isikuandmete kaitsele, diskrimineerimise vastased seadused, ja vabadus liikuda liidu siseselt. Igal kodanikul on õigus põhiõigustele, mis põhinevad võrdsusel, inimväärikusel, vabadusel, demokraatial ja mitte diskrimineerimisel. Need õigused on kaitstud Euroopa Liidu seadusega.[28]

Kodanikel on õigus saada õiguslikku kaitset igas EL liikmesriigis ja õigusrikkujaid saab vahistada ning nende üle kohut mõista ka igas riigis (Euroopa vahistamiskäsk[29]). Õigusasutuste vahel toimub tihe koostöö, et veenduda iga kohtulikult tehtud otsuse õiguspärasuses ning kehtivuses kõikides liikmesriikides.[28] EUROPOL on Euroopa Liidus politseikoostöö organisatsioon, kus võideldakse ühiselt organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, raha võltsimise ja inimkaubanduse vastu[30].

Toetav pädevus muuda

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 kohaselt tähendab toetav pädevus, et Euroopa Liit võib üksnes tegutseda EL-i liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. See tähendab, et EL-i õiguslikult siduvad aktid ei saa eeldada liikmesriikide õigusaktide ega – normide ühtlustumist ehk seda, et EL liikmesriigid saavad ise langetada otsuseid toetava pädevuse alla kuuluvate valdkondade küsimustes ja riikide seadusandlus ei pea olema Euroopa Liidu õiguslikult siduvate aktidega sarnane. Toetav pädevus puudutab järgmisi valdkondi:[1]

  • inimeste tervise kaitse ja parandamine;
  • tööstus;
  • kultuur;
  • turism;
  • haridus ja sport;
  • kodanikukaitse;

Inimeste tervise kaitse ja parandamine muuda

Euroopa Liit edendab liikmesriikide tervishoiupoliitikat aidates kohalikel omavalitsustel saavutada ühiseid eesmärke, koondada ressursse ja lahendada ühiseid probleeme. EL-i tervishoiupoliitika annab eurooplastele võrdse ligipääsu kaasaegsetele ja tõhusatele tervishoiuteenustele. Samuti koordineerib liit riikide tegevust tõsiste terviseohtude korral. Probleemidega, mis puudutavad elanike tervist toetavad riikide valitsusi kaks ametit. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus tegeleb tekkivate terviseohtudega, hindab nende ohtlikkust ja jälgib levikut eesmärgiga aidata liikmesriikidel neile õigeaegselt reageerida. Euroopa Ravimiamet teostab ELis kasutatavate ravimite kvaliteedikontrolli, lisaks hinnatakse ravimite tõhusust ja ohutust.[31]

Tööstus muuda

Euroopa Liit on suunanud oma fookuse tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimelisuse suurendamisele, töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Samuti püütakse luua ettevõtlussõbralik keskkond, kus toetatakse ettevõtete loomist ja rahvusvahelistumist. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel aidatakse pääseda rahaliste vahendite ja turgude juurde, mis annab võimaluse konkureerida samal tasemel suurte ettevõtetega. EL-i eesmärk on tekitada turg, mis põhineb lihtsatel, läbipaistvatel ja ühtlastel standarditel, mis omakorda aitab kõrvaldada praegu eksisteerivaid kaubandustõkkeid.[32]

Kultuur muuda

Euroopa Liit töötab ühise kultuuripärandi säilitamiseks läbi pidevate investeeringute Euroopa kunsti- ja loovtööstuse edendamisesse. Algatuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu püütakse see elav ja mitmekesine kultuur kõigile kättesaadavaks teha, soodustades samal ajal riikidevahelist aktiivset koostööd ja valdkonna pidevat arengut. Programmi “Loov Euroopa” kaudu toetatakse kino, kunsti ja loomet eesmärgiga luua uusi töökohti, hoogustada majanduskasvu ning olla avatud uutele turgudele ja võimalustele. Kaks Euroopa linna saavad iga aasta Euroopa kultuuripealinna staatuse. Selle eesmärgiks on anda lisatõuge kohalikule majandusele ning suunata tähelepanu sealsetele kunstnikele ja kultuurile.[33]

Turism muuda

EL-i eesmärgiks on teha Euroopast enimeelistatud reisisihtkoht maailmas. Euroopa Komisjon teeb pidevalt eelistatuima reisisihtkoha staatuse säilitamiseks vajalikke parandusi sellistes turismitoodete ja -teenuste valdkondades nagu säästev turism, ligipääsetav turism, eakate turism ja hooajaline turism. Lisaks eelnevale on välja töötatud vaatluskeskus, mis kogub analüüsib teavet kindla sektori suundumuste ja tulemuste kohta, eesmärgiga aidata poliitikakujundajatel ja teistel valdkonnaga seotud isikutel arendada oma strateegiaid õiges suunas. Viiakse läbi ka teavitamis- ja tutvustustegevusi Euroopa, kui reisisihtkoha nähtavuse suurendamiseks. Tihedat koostööd tehakse Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ja organisatsioonidega üle kogu maailma.[34]

Haridus ja sport muuda

EL toetab riike nende pingutustes võimaldada kodanikele parimat haridust ja koolitust. Samuti edendatakse Euroopa mitmekeelsust, panustades keelte õpetamisele, õppimisele ja luues häid võimalusi õppurite, praktikantide, õpetajate ja noorte liikuvuseks samal ajal hõlbustades teabe ja kogemuste vahetamist.[35]

EL on loonud parimate tavade vahetamise ja üksteiselt õppimise raamistiku, mille eesmärk on

  • elukestva õppe ja liikumise reaalsuseks muutmine;
  • hariduse ja koolituse kvaliteedi tõhususe parandamine;
  • võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine;
  • loovuse, innovatsiooni ja ettevõtluse tugevdamine.[35]

Õppurite ja õpetajate seas populaarse programmi “Erasmus+” näol pakub Euroopa Liit rahastust ja muid ressursse ka üksikisikutele, organisatsioonidele ja poliitika reformimiseks järgmistes valdkondades:

  • õppurite, praktikantide ja haridustöötajate õppe-, koolitus- ja arenguvõimalused välismaal;
  • noorte ja noorsootöötajate võimalused välismaal;
  • organisatsioonide võimalused luua hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas innovatsioonipartnerlusi;
  • teadmiste vahetamine ja poliitika reformimine, et toetada Euroopas majanduskasvu, töökohtade loomist, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset kaasatust.[35]

Euroopa Liit töötab spordivõistluste suurema aususe ja avatuse ning sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse suurema kaitse saavutamise nimel. Eelkõige tegeletakse järgmiste valdkondadega:

  • spordi ühiskondlik roll;
  • spordi majanduslik mõõde;
  • spordisektori poliitiline ja õigusraamistik.

Sporti toetatakse eri programmide kaudu eesmärgiga suurendada spordi osa inimeste igapäevaelus.[36]

Kodanikukaitse muuda

Kodanikukaitse kujutab endast riigiabi, mida antakse Euroopas ja kogu maailmas katastroofide ärahoidmiseks, nendeks valmistumiseks või nende tagajärgedega toimetulemiseks. Abi võib väljendub eelkõige kindlate spetsiaalsete abiüksuste saatmises või koordineerivate ekspertide töös. Kodanikukaitset pakutakse riikides, kus katastroofi tagajärjel ei ole enam riik ise suuteline enam oma elanikele elamisväärset elukeskkonda ja esmaabi võimaldama. EL-i kodanikukaitse mehhanismis osalevad lisaks liikmesriikidele ka Island, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi.[37] Näiteks anti Ida-Ukraina konflikti käigus kannatanutele toiduaineid, peavarju, tervishoiuteenuseid ja psühholoogilist tuge.[38]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "Pädevuse jagunemine Euroopa Liidus". Vaadatud 15.02.2020.
  2. "Lissaboni leping". Vaadatud 14.02.2020.
  3. 3,0 3,1 "ELi tolliliit praktikas". Vaadatud 14.02.2020.
  4. 4,0 4,1 "Konkurents". Vaadatud 14.02.2020.
  5. Dirk Verbeken, Dražen Rakić, Dario Paternoster (detsember 2019). "Euroopa rahapoliitika, intro". Euroopa Parlament. Vaadatud 14.02.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. "Rahapoliitika eesmärk". Eesti Pank. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.01.2020. Vaadatud 15.02.2020.
  7. "Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, intro lg 2". Euroopa Liidu Teataja. 11.12.2013. Vaadatud 15.02.2020.
  8. "Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, intro lg 4". Euroopa Liidu Teataja. 11.12.2013. Vaadatud 14.02.2020.
  9. "Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, intro lg 26 ja art 2 lg 5 punkt a". Euroopa Liidu Teataja. 11.12.2013. Vaadatud 15.02.2020.
  10. "Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, intro lg 33 ja art 22 lg 1". Euroopa Liidu Teataja. 11.12.2013. Vaadatud 15.02.2020.
  11. "Kaubandus". Vaadatud 15.02.2020.
  12. "Dumpinguvastased meetmed". Vaadatud 14.02.2020.
  13. "Document 62017CJ0709". Vaadatud 13.02.2020.
  14. "Euroopa Liidu Lepingu ja Euroopa Liidu Toimimise Lepingu konsolideeritud versioon, 2016/C 202/51 art 3 lg 2" (PDF). Euroopa Liidu Teataja. 07.06.2016. Vaadatud 15.02.2020.
  15. "Euroopa Liidu kohtulahend C-476/98". Euroopa Liidu Kohus. 05.11.2002. Vaadatud 25.02.2020.
  16. Julia Laffranque (2016). Euroopa Liidu õigussüsteem ja eesti õiguse koht selles. Tallinn: JUURA. Lk 110.
  17. "Single market". Vaadatud 15.02.2020.
  18. "Employment and social affairs". Vaadatud 15.02.2020.
  19. "TÖÖHÕIVEPOLIITIKA" (PDF). Vaadatud 15.02.2020.
  20. "Regional policy". Vaadatud 15.02.2020.
  21. "Agriculture". Vaadatud 15.02.2020.
  22. "Environment". Vaadatud 15.02.2020.
  23. 23,0 23,1 "Keskkonnapoliitika üldpõhimõtted ja alusraamistik". Vaadatud 15.02.2020.
  24. 24,0 24,1 "Transport". Vaadatud 15.02.2020.
  25. "Euroopa Liidu kliimaeesmärgid". Vaadatud 25.02.2020.
  26. "Energy". Vaadatud 16.02.2020.
  27. "Pariisi kokkulepe". Vaadatud 26.02.2020.
  28. 28,0 28,1 "Justice and Fundamental Rights". Vaadatud 15.02.2020.
  29. "European Arrest Warrant". Vaadatud 15.02.2020.
  30. "About Europol". Vaadatud 26.02.2020.
  31. "Tervis". Vaadatud 14.02.2020.
  32. "Ettevõtlus ja tööstus". Vaadatud 15.02.2020.
  33. "Kultuur Euroopa Liidus". Vaadatud 14.02.2020.
  34. "Tourism". Vaadatud 15.02.2020.
  35. 35,0 35,1 35,2 "Haridus, koolitus ja noored". Vaadatud 16.02.2020.
  36. "Sport". Vaadatud 16.02.2020.
  37. "Civil protection". Vaadatud 16.02.2020.
  38. "ELi humanitaarabi ja kodanikukaitse – 2016. aasta aruanne". Vaadatud 26.02.2020.