Espero oli Venemaa esimene esperantoühing, mis loodi Peterburis 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti ühing 24. märtsil 1892.[1]

Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud baltisakslane Edgar von Wahl. Ühingu loomise järel nimetati esperanto looja Ludwik Zamenhof selle aupresidendiks. Zamenhof saatis ühingu asutajatele ka tervitustelegrammi, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.[1]

Hiljem avati Espero filiaalid veel Odessas (1894/1897), Smolenskis ja Arhangelskis (1898), Habarovskis (1899), Vladivostokis (1901), Melitopolis (1903), Jaltas, Riias ja Varssavis (1904), Moskvas, Tbilisis ja Voronežis (1905) ning Doni-äärses Rostovis ja Vilniuses (1906).[2]

Ühing tegeles esperanto propageerimisega, näiteks korraldati kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid Peterburi ülikoolis esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas ühingut mõningane mõõnaperiood, pärast seda hakati 1905. aastal välja andma ühingu häälekandjat Ruslanda Esperantisto.[2]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Andreas Künzli. Eine neue Sprache für Russland und die ganze WeltUnabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.
  2. 2,0 2,1 Künzli, lk 64.