Ernst Chladni

Ernst Florens Friedrich Chladni (30. november 17563. aprill 1827) oli saksa füüsik ja muusik. Oma olulise panuse tõttu plaatide võnkumise uurimisesse ja erinevates gaasides helikiiruse arvutamisesse nimetatakse Chladnit mõnikord ka akustika loojaks.[1] Tema teedrajava meteoriitide uurimise tõttu nimetatakse teda ka tänapäevase meteoriitika loojaks. Chladni auks on nimetatud üks meteoriitides esinev mineraal.[2] [3]

Ernst Chladni
Echladni.jpg
Ernst Chladni
Sündinud 30. november 1756
Wittenberg, Saksimaa
(now Wittenberg, Saksi-Anhalt, Germany)
Surnud 3. aprill 1827 (70 aastaselt)
Wrocław, Preisimaa, Saksa Liit
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) Füüsika
Tuntumad tööd

Chladni mustridRedigeeri

Chladni üheks tuntuimaks saavutuseks peetakse meetodi leidmist plaatide võnkemoodide kujutamiseks. Plaadi normaalvõnkumisel on plaadil pinnal piirkonnad, mis võnguvad plaadiga ristsihiliselt. Neid võnkuvaid piirkondi piiravad jooned, millel võnkumisi ei toimu (sõlmjooned). Chladni kordas teedrajavaid Robert Hooke'i 1680 aasta 8. juuli eksperimente, milles Hooke jälgis sõlmjoonte mustreid võnkuvatel klaasist plaatidel. Antud mustreid tekitas Hooke jahuga kaetud klaasist plaadil viiuli poogna abil. Chladni kirjeldas oma meetodit mustrite tekitamiseks esmakordselt 1787 avaldatud raamatus Entdeckungen über die Theorie des Klanges ("Avastused helide teoorias"). Tema meetodiks oli liivaga kaetud metallist plaadi serva viiulipoognaga ergastada, kuniks plaat võngub mõnes oma normaalvõnkemoodis. Sel juhul koguneb plaadi pinnal olev liiv kohtatele, kus plaat ei võngu ehk plaadi võnkemoodi sõlmjoontele. Antud sõlmjoontest tekkinud mustreid nimetataksegi tänapäeval Chladni mustriteks.

Chladni demonstreeris oma meetodit Pariisis ja sellele järgnenud mustrite vastast huvi näitab nende parima matemaatilise kirjeldamise eet Napoleon poolt välja pandud auhind. Seejuures pakkus mustreid ja seeläbi plaatide võnkumist kirjeldava diferentsiaalvõrrandi välja Sophie Germain aastal 1815, kuid valede rajatingimuste tõttu ei peetud tema võrrandit õigeks. Õiged rajatingimused lisas alles 1850 Gustav Kirchoff.

 
Chladni mustrid erinevate kujudega plaatidel

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Torben Rees. "Ernst Chladni: physicist, musician and musical instrument maker". Explore Whipple Collections, 2009. Vaadatud 16 Juuli 2019.
  2. McCoy, T. J.; Steele, I. M.; Keil, K.; Leonard, B. F.; Endress, M.; Steele; Keil; Leonard; Endress (1993). "Chladniite: A New Mineral Honoring the Father of Meteoritics". Meteoritics 28 (3): 394. Bibcode:1993Metic..28Q.394M. 
  3. Kurmo Konsa. "Haarav lugu sellest, kuidas taevakivid maasse auke teevad". Sirp, 12 juuli 2019. Vaadatud 16 juuli 2019.