Ava peamenüü
Ernst Chadni

Ernst Florens Friedrich Chladni (30. november 17563. aprill 1827) oli saksa füüsik ja muusik. Oma olulise panuse tõttu plaatide võnkumise uurimisel ja helikiiruse arvutamisel erinevates gaasides nimetatakse Chladnit mõnikord ka akustika loojaks.[1] Tema teedrajava meteoriitide uurimise tõttu nimetatakse teda ka tänapäevase meteoriitika loojaks. Chladni auks on nimetatud üks meteoriitides esinev mineraal.[2] [3]

Chladni mustridRedigeeri

Chladni üheks tuntuimaks saavutuseks peetakse meetodi leidmist plaatide võnkemoodide kujutamiseks. Plaadi modaalsel võnkumisel leiduvad plaadi pinnal piirkonnad, mis võnguvad plaadiga ristsihis. Neid võnkuvaid piirkondi piiravad jooned, millel võnkumisi ei toimu (sõlmjooned). Chladni kordas teedrajavaid Robert Hooke'i 1680 aasta 8. juuli eksperimente, milles Hooke jälgis sõlmjoonte mustreid võnkuvatel klaasist plaatidel. Antud mustreid tekitas Hooke jahuga kaetud klaasist plaadil viiuli poogna abil. Chladni kirjeldas oma meetodit mustrite tekitamiseks esmakordselt 1787 avaldatud raamatus Entdeckungen über die Theorie des Klanges ("Avastused helide teoorias"). Tema meetodiks oli viiulipoognaga üle liivaga kaetud metallist plaadi serva tõmmata, kuniks plaat võngub võnkemoodis. Sel juhul koguneb plaadi pinnal olev liiv kohtatele, kus plaat ei võngu ehk plaadi võnkemoodi sõlmjoontele. Antud sõlmjoontest tekkinud mustreid nimetataksegi tänapäeval Chladni mustriteks.

Chladni demonstreeris oma meetodit Pariisis ja Napoleon seadis Chladni mustrite parimale matemaatilisele kirjeldusele auhinna. Õige mustreid kirjeldava plaadi võnkumist kirjeldava diferentsiaalvõrrandi pakkus välja Sophie Germain 1815, kuid valede rajatingimuste tõttu ei peetud tema vastust õigeks. Õiged rajatingimused lisas alles 1850 Gustav Kirchoff.

 
Chladni mustrid erinevate kujudega plaatidel

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Torben Rees. "Ernst Chladni: physicist, musician and musical instrument maker". Explore Whipple Collections, 2009. Vaadatud 16 Juuli 2019.
  2. McCoy, T. J.; Steele, I. M.; Keil, K.; Leonard, B. F.; Endress, M.; Steele; Keil; Leonard; Endress (1993). "Chladniite: A New Mineral Honoring the Father of Meteoritics". Meteoritics 28 (3): 394. Bibcode:1993Metic..28Q.394M. 
  3. Kurmo Konsa. "Haarav lugu sellest, kuidas taevakivid maasse auke teevad". Sirp, 12 juuli 2019. Vaadatud 16 juuli 2019.