Eriks Ādamsons
Eriks Ādamsons (22. juuni 1907 Riia – 28. veebruar 1946 Riia) oli läti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija.
Ādamsons sündis Riias raamatupidaja peres. Keskkoolis oli ta kirjandusõpetaja Vilis Plūdons. Ta õppis 1924–1928 Läti Ülikoolis õigusteadust, kuid jättis õpingud pooleli ning pühendus kirjutamisele ja tõlkimisele. Ta debüteeris 1924. aastal komöödiaga "Amora apburtā lapene".
Ādamsons on kirjutanud peamiselt luuletusi ja novelle. Saksa okupatsiooni ajal avaldas ta varjunime Ēriks Rīga all oma ainukese romaani "Sava ceļa gājējs" (Oma teed käija).
1944 pälvis ta Rainise ja Aspazija fondi auhinna.
Eriks Ādamsons on maetud Rainise kalmistule.
Ādamsons tõlkis läti keelde Shakespeare'i, Byroni, Oscar Wilde'i, Rudyard Kiplingu, William Butler Yeatsi ja teiste kirjanike teoseid.
Teoseid muuda
- "Sudrabs ugunī" (1932)
- "Smalkās kaites" (1937)
- "Ģerboņi" (1937)
- "Saules pulkstenis" (1941)
- "Lielais spītnieks" (1942)
- "Sava ceļa gājējs" (1943–1944)
- "Sapņu pīpe" (1951)
