Via Postumia oli Itaalia põhjaosas asunud Vana-Rooma tee, mis rajati aastal 148 eKr konsul Spurius Postumius Albinus Magnuse poolt.

Via Postumia on kaardil tähistatud helesinisega. Roomast tulija jõudis teele Placentias, kasutades selleks kahte teist teed: Via Flaminia (tumesinine) ja seejärel Via Aemilia (punane)

Tee algas tänapäevase Genova linna juurest rannikult ja kulges edasi läbi mägede Dertona, Placentia (Via Aemilia tee lõpp-punkt) ja Cremona suunas (mis asus veidi ida pool kohast, kus tee Po jõega ristus). Cremonast, mis asus tee peamise haru keskpunktis, kulges tee edasi ida poole Bedriacumi (tänapäeva Calvatone), kus see hargnes.

Tee parempoolne haru suundus Mantovase ja vasakpoolne haru liikus edasi Verona suunas. Viimane ületas Adige jõel oleva Ponte Pietra silla, mis oli tollal ainus Adige jõel olev sild ja lõppes Aquileias, mis oli juba vabariigi ajast alates olnud oluline sõjaväeline piirlinn. Liguuria sõjaline vallutamine sõltus just sellest teest ja mitmed olulised Itaalia linnad võlgnevad oma tekke suuresti just Via Postumia maantee rajamisele.

Aastal 13 eKr hakkas keiser Augustus püüdlema Via Postumia ja Via Aemilia Scauri ühendamise poole. Neist moodustunud teele anti nimeks Via Julia Augusta ja nimetatud tee ulatus seejärel Placentiast (tänapäeva Piacenza) kuni Prantsusmaal La Turbie's asunud triumfikaareni. Hiljem pikendati teed Arelateseni (tänapäeva Arles), kus tee liitus Via Domitia nime kandnud teega, läbides Derthona (tänapäeva Tortona), Vada Sabatia (tänapäeva Vado Ligure), Albingaunumi (tänapäeva Albenga) ja Album Intimiliumi (tänapäeva Ventimiglia).

Verona linnas asuva Arco dei Gavi võlvkaare all asuv rekonstrueeritud Via Postumia lõik

Antiikajast pärinev Arco dei Gavi võlvkaar tähistab veel tänagi Via Postumia Verona linna viinud haru.

Viited muuda

Chisholm, Hugh, ed. (1911). Encyclopædia Britannica (11th ed.). Cambridge University Press.