Renda vald (läti keeles Rendas pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kabile ja Rumba vallaga, samuti Ventspilsi piirkonna Usma vallaga ja Talsi piirkonna Abava ning Ģibuļi vallaga.

Renda vald

läti Rendas pagasts

Vapp

Pindala: 263,35 km²
Elanikke: 821 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,1 in/km²
Keskus: Renda
Abava jõgi Renda vallas

Valla pindala on 263 km². 2016. aasta seisuga elas seal 993 inimest.[2] Valla keskus on Renda küla. Vallavanem on Kristīne Kuzmina.[3]

Ajalugu muuda

Vald moodustati üheksa mõisavalla liitmisel. Selle algne saksakeelne nimekuju oli Rönnen. Aastal 1935 oli valla pindala 226,6 km² ja seal oli 2437 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Renda ja Tīreļi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Renda külanõukoguga likvideeritav Tīreļi külanõukogu, aastal 1958 aga Abava külanõukogu kolhoosi Abava maad. Aastal 1975 korrigeeriti Abava, Renda ja Ģibuļi külanõukogu piire, kaks aastat hiljem korrigeeriti Rumba ja Renda külanõukogu vahelist piiri.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Renda vald Kuldīga piirkonda.

Loodus muuda

Suuremad jõed on Riežupe jõgi ja Abava jõgi. Valla loodepiiriks on Usma järv, mis jääb aga täielikult Usma valda. Vallas asuvad Sluja järv (53,7 ha), Segliņi järv (29 ha), Gulbis (24,6 ha), Dzilonis (16,4 ha), Mežmuiža järv (12,2 ha), Sviriņezers (10,5 ha), Mordaiķezers (6,8 ha) ja Linmārks (2 ha). Soodest on suuremad Ozoli soo (681 ha) ja Graudupe raba (222 ha); samuti valda jääva Kuradiraba (Velna purvs) turbakihi paksus (12,5 m) on üks suuremaid Lätis. Vald asub Kursi madalikul, selle kõrgeim koht asub valla kirdeosas (71,7 m).

Looduskaitse all on Jāši pärn, Brasliņi tamm, Vilmaņi tamm, Lielrenda vaher, Tālejase künnapuu, Tālejase tamm, Tālejase vaher, Tālejase pärn, Strēļi tamm, Strēļi saar, Īvande kärestik ja Pērkoņi pärn. Lisaks jääb valla aladele arvukalt nimetuid põlispuid. Valda läbib Abava ürgoru maastikukaitseala.[6]

Muinsusmälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Mežmuiža ait, Renda linnamägi, hiiepaik Māra kambri koobas, Avotiņi muinaskalmed ja Lielrenda Kuradilaeva muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Renda luteri kirik, selle kirikaed ja väravad, Usma luteri kirik, Slujase muinaskalmed, Zviedri muinaskalmed, Goskalnsi muinasasula, Mordaiķi linnamägi ja Krojase muinaskalmed.[8]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 890 lätlast, 28 venelast, 12 valgevenelast, 12 ukrainlast, 3 poolakat ja 20 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Ezeri mazciems 30 (2005)
Jaunmeži mazciems
Ozoli mazciems 19 (2020)
Renda lielciems 333 (2015)
Tiezumi vasarnīcu ciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018)". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Rendas+pagasts&region=
  8. https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Rendas+pagasts&region=
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda