Abava vald
Abava vald (läti keeles Abavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Sabile ja Stende linna ning Lībagi, Ģibuļi ja Virbi vallaga, Tukumsi piirkonna Matkule ja Kandava vallaga ning Kuldīga piirkonna Kabile ja Renda vallaga.
Abava vald | |
---|---|
läti Abavas pagasts | |
Pindala: 160,5 km² | |
Elanikke: 992 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 6,2 in/km² | |
Keskus: Sabile | |
Asend Lätis |
Valla pindala on 160,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1164 inimest.[2] Valla keskus on Sabile linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Pilskalna iela 6, vallavanem on Zigmunds Brunavs.[3]
Ajalugu
muudaVald asub varasema Valgale valla aladel, mille vana saksakeelne nimi on Walgalen. Aastal 1935 oli selle valla pindala 61 km². Aastal 1945 moodustati vallas Abava ja Valgale külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Abava külanõukoguga likvideeritav Valgale külanõukogu, aastal 1954 aga osa Zīle külanõukogust. Aastal 1971 liideti osa Abava külanõukogu maadest Sabile linnaga, ent aastal liideti osa Sabile maadest Abava külanõukoguga. Aastal 1975 arvati osa Abava külanõukogust Renda ja Ģibuļi külanõukoguga, osa Renda külanõukogust liideti aga Abava külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastal 2000 liideti vald vastmoodustatud Sabile piirkonnaga, mille alad 2009. aastast kuuluvad Talsi piirkonda.
Kaitstavad objektid
muudaKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecvalgale saali interjöör, Sabile kirikumõisa hoonetekompleks, Pedvāle mõisa hoonetekompleks, Fircks-Pedvāle mõisa hooned, Briņķi-Pedvāle mõisa hooned, Valgale muinaskalmed, Valgale linnamägi, Ezernieki muinaskalmed, Brasliņi muinaskalmed, Rumba linnamägi, Tojāti asulakoht ja muinaskalmed ning hiiepaik Valgale Kirikumägi.[5] Kohaliku kaitse all on Mazvalgale muinaskalmed, Lazdi künka muinaskalmed, Priežlejase keskaegne kalmistu, Kliņģi muinaskalmed, Strautiņi muinaskalmed, Zunnase muinaskalmed, Ģederti muinaskalmed, Veģi muinaskalmed, Āži künka muinaskalmed ja Jaunmājase keskaegne kalmistu.[6]
Loodus
muudaValla tähtsaim jõgi on Abava jõgi, teised suuremad jõed on selle lisajõed Valgale jõgi ja Virbupe jõgi. Looduskaitse all on Virsaiši kosk, Mežtiņi tamm, Svente tammed, Abava juga, Tojāti saar, Tojāti künnapuu, Drubazase vaher, Ausma tamm, Kuzese 1. elupuu, Krāģi vaher, Pedvāle pärn, Pedvāle pöögid, Briņķi tammed, Briņķi harilik valgepöök, Veģi tammed, Sudmaļi kärestikud, Gravase tamm, Ādiņi tammed ja kaheksa nimeta põlispuud. Valda läbib Abava ürgoru maastikukaitseala.[7]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 1472 lätlast, 37 venelast, 8 valgevenelast, 10 ukrainlast, 1 poolakas ja 8 leedulast.[8]
Valla külad:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv [9] |
---|---|---|
Briņķi | mazciems | |
Dreimaņciems | skrajciems | 39 (2020) |
Lielvirbi | mazciems | 38 (2020) |
Lipsti | mazciems | 5 (2006) |
Lūši | mazciems | 32 (2006) |
Mazvirbi | mazciems | 28 (2020) |
Pedvāle | mazciems | 18 (2020) |
Režas | mazciems | 56 (2006) |
Rinkule | mazciems | 49 (2020) |
Rumbciems | skrajciems | 5 (2006) |
Tojāti | mazciems | 45 (2006) |
Valgale | vidējciems | 59 (2020) |
Veģi | aprūpes ciems | 208 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.
-
Lielvirbi
-
Virsaiši kosk
-
Sudmaļi kärestikud
-
Briņķi-Pedvāle mõis
-
Fircks-Pedvāle mõis
-
Abava juga
-
Mazvirbi mõisa häärber
-
Valgale mõisa häärber
-
Veģi
-
Tojāti ümbruskond ja muinaskalmed
-
Pedvāle
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Talsu novads, vaadatud 17.10 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017. Vaadatud 17. oktoobril 2017.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ "Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2022. Vaadatud 27. detsembril 2018.
- ↑ Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.