Ranka vald (läti keeles Rankas pagasts, latgali keeles Rankys pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lizumsi, Lejasciemsi ja Druviena vallaga, Smiltene piirkonna Variņi ja Drusti vallaga ning Cēsise piirkonna Jaunpiebalga vallaga.

Ranka vald

läti Rankas pagasts

Vapp

Pindala: 183,87 km²
Elanikke: 1217 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,6 in/km²
Keskus: Ranka
Tuulegeneraatorid Ranka vallas

Valla pindala on 184 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1408 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1355 lätlast, 50 venelast, 8 valgevenelast, 2 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Ranka küla, vallavanem on Māris Jansons.[4]

Ajalugu muuda

Aastal 1935 oli valla pindala 188,92 km² ja seal oli 3213 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Rēveļi, Azanda ja Ranka külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Ranka külanõukoguga likvideeritavad Rēveļi ja Azanda külanõukogu.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Loodus muuda

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgeim koht asub valla lõunaosas (234,6 m). Suurimad jõed on Koiva jõgi ning selle lisajõed Palsa ja Vizla.

Looduskaitse all on Rutkaviņase allikad, Dārzi tamm, Mūsi tamm ja veel paar nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb osaliselt Lielais purvsi (Suursoo) kaitsealale.[7]

Kaitstavad mälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ranka mõisakompleks ja selle häärber, Struve kaare Ranka geodeetiline punkt, Kaudži linnamägi, Silaješki linnamägi ehk Kuradimägi ja Sejatase muinaskalmed ehk Krakaliņš.[8]

Kohaliku kaitse all on Ranka valla Jelizaveta kool (tänapäeval Rēveļi põhikool), Ranka mõisa mõisavalitseja ja aedniku maja, kaks teenijatemaja ning majandushoov, Ranka kalmistu kabel, Ranka valla Lutheri kool (tänapäeval Ranka põhikool), Lācītese vesiveski ja selle juures asuv tall, Pāpani keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Veczīladži keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Kalnakaudzese muinaskalmed ehk Surnuküngas, Ranka keskaegse kiriku ase ja Branti muinaskalmed.[9]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 1355 lätlast, 50 venelast, 8 valgevenelast, 2 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[10]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Bierņi skrajciems
Birzuļi skrajciems 6 (2007)
Branti mazciems
Dukuļi mazciems
Gaujasrēveļi vidējciems 129 (2022)
Kālanci skrajciems
Ķeži mazciems
Lācītes mazciems
Luķes skrajciems
Mežsilieši mazciems ~20 (2007)
Pakalnieši mazciems
Pavāriņi mazciems 6 (2007)
Pāpani mazciems 15 (2007)
Plūkši skrajciems 10 (2007)
Ranka lielciems 446 (2022)
Rēveļi vidējciems 105 (2022)
Saliņa skrajciems
Sāvas skrajciems 10
Sejatas skrajciems
Sproģi skrajciems
Ureikste mazciems
Vecāmuiža skrajciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Gulbenes novads (vaadatud 22.02 2018)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda