Martin Linnamägi
 Poks
| ||
| Riik |  |
Eesti |
| ||
| Veerand- finaal |
1939 | Raskekaal |
Martin Linnamägi (28. august 1917 Tallinn – 3. jaanuar 1994 Tallinn) oli Eesti ja Nõukogude Liidu poksija ja poksitegelane (treener, teadlane ja ajaloolane). Ta poksis aastal 1936–1953, tema treener oli Nigul Maatsoo.
Linnamägi oli raskekaalus (üle 79,4 kg) Eesti meister 1940. aastal. Ta oli kokku kaheksakordne Eesti NSV meister raskekaalus (üle 79,4 kg) aastatel 1941 ja 1945–1950 ning raskekaalus (üle 81 kg) 1951. aastal.
Linnamägi osales raskekaalus (üle 79,4 kg) 6. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1939), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Nemesio Lazzarile (Itaalia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[1]
Linnamägi sai NSV Liidu meistrivõistlustel raskekaalus (üle 79,4 kg) 2. koha (1945) ja 3. koha (1944, 1946, 1947 ja 1950) ning absoluutkaalus 3. koha (1945). Ta oli kolmekordne spordiühing Dünamo üleliiduline meister ning kuulus aastatel 1947–1951 NSV Liidu koondisse.
Linnamägi lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1935. aastal, Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna 1951. aastal ja kehakultuuriteaduskonna 1960. aastal. Kirjutas Eesti NSV ajalehtedes ja ajakirjades poksist (1950–1990). Valdas peale eesti keele veel inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt.
Teosed muuda
- "Poksi ABC" [käsiraamat ühiskondlikele instruktoritele ja noortele]. Eesti Raamat. Tallinn 1965
- "Poksi ABC". Tallinna Pedagoogiline Instituut. Tallinn 1971
Tunnustus muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
Kirjanduses muuda
- Henn Saarmann, Erlend Teemägi. "Eesti spordi biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2001
- Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009
Kujutavas kunstis muuda
- 1944 "Martin Linnamägi". Kujur Garibaldi Pommer. Poolbüst, patineeritud kips. Eesti Spordimuuseumi kunstikogu