Joseph Paul DiMaggio (hüüdnimega "Joltin' Joe"; 25. november 1914 Martinez, California8. märts 1999 Hollywood, Florida) oli Ameerika Ühendriikide pesapallur.Tema mängupositsiooniks oli center fielder.

Joe DiMaggio (1939)
Joe DiMaggio (1941)
Monroe ja DiMaggio 1954. aasta jaanuaris

Ta mängis kogu karjääri Major League Baseballi klubis New York Yankees. Esimese mängu pidas ta klubis 3. mail 1936 ja viimase 30. septembril 1951. Teise maailmasõja ajal värvati ta United States Army Air Forcesi (USAAF) ning ta teenis Hawaiil California osariigis Santa Anas ja New Jersey osariigis Atlantic Citys.

Ta tuli New York Yankeesiga kümnel korral American League'i võitjaks ja üheksal korral World Seriesi võitjaks (1936–1939, 1941, 1947, 1949–1951). DiMaggio valiti kolmel korral MLB kõige väärtuslikumaks mängijaks (1939, 1941, 1947) ja 13 korral MLB tähtede mängule (1936–1942, 1946–1951). Aastal 1955 võeti ta pesapalli kuulsuste halli liikmeks. 1999. aastal valiti ta MLB sajandi meeskonda. New York Yankees on igavikustanud numbriga 5 särgi, mis oli DiMaggio särginumbriks.

15. maist kuni 16. juulini 1941 sai ta järjest 56 mängus kirja vähemalt ühe hit '​i. See rekord püsib siiani tema nimel.

Karjääri lõppedes oli ta kodujooksude arvult (361) MLB kõigi aegade edetabelis viiendal kohal.

Pärast sportlaskarjääri lõppu abiellus ta 1954. aastal filmitäht Marilyn Monroega, kellest aga lahutas juba üheksa kuud hiljem. Pärast seda jäid nad üksteisega lähedasteks ka edaspidi, nii et veidi aega enne Monroe surma rääkis DiMaggio sõpradele, et nad kavatsevad uuesti abielluda.

DiMaggio suri 1999. aasta 8. märtsil 84-aastaselt kopsuvähki.

Ka tema vennad Vince (1912–1986) ja Dom (1917–2009) olid pesapallurid.

Ansambli Simon & Garfunkeli laulus "Mrs. Robinson" on üks tuntumaid popkultuuri viiteid DiMaggiole ("Where have you gone, Joe DiMaggio"). Teda mainitakse ka Billy Joeli laulus "We Didn't Start the Fire" ja John Fogerty laulus "Centerfield".

Välislingid muuda