Elementaarkool
Elementaarkool (saksa keeles Elementarschule) oli Eestis 19. sajandil linnades kohaliku omavalitsuse poolt ülal peetud saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust[1].
1880. aastatest, pärast 1880. aastate alghariduskooli reformi Balti kubermangudes ja 20. sajandil kuni 1918. aastani olid linnaalgkoolid riiklikult ülal peetavad ja kohalikest omavalitsustest sõltumatud venekeelsed algkoolid.
Elementaarkooli (alates 1880. aastatest linnaalgkool) kui ühtluskooli esimese astme ülesandeks oli õpilaste ettevalmistamine kreiskooli astumiseks. Õppetöö toimus reeglina saksa keeles ja oli maksuline, leidus ka eesti ja vene õppekeelega koole. 1820. aasta koolimäärustiku põhjal ei olnud elementaarkooli ülesanne enam õpilaste kreiskooli astumiseks ettevalmistamine, vaid alghariduse andmine kehalisest tööst elatuva linna lihtrahva lastele. Juba 1805. aastal asutati esimesed Tallinna elementaarkoolid eraldi poeglastele ja tütarlastele, misjärel sai edasi õppida teises kooliastmes, kaheaastase õpiajaga kreiskoolis, mis valmistas õpilasi ette gümnaasiumi astumiseks. 1814. aastal oli Tallinnas ka 12 erakooli.
Rakveres loodi elementaarkool 1797. aastal. Võrus avati uutel alustel töötav linnakooli tüüpi kihelkonnakool ehk elementaarkool 1804. aasta 15. septembril ja 1810. aastal avati Võrus esimene eesti õppekeelega elementaarkool. Kuressaares avati 1817. aasta 19. oktoobril Johann von Luce algatusel eesti õppekeelega elementaarkool. Tartus avati eesti poeglaste elementaarkool 1837. aastal.
1880. aastate alghariduskooli reformiga Balti kubermangudes pidi kõiki õppeaineid (peale usuõpetuse ja kirikulaulu) õpetatama linnaalgkoolis vene keeles.
Viited muuda
- ↑ Autorite kollektiiv, 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 90