1819

1819. aasta (MDCCCXIX) oli 19. sajandi 19. aasta.

Sündmused Eestis muuda

7. aprill (vkj 26. märts) – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse^[1]. Sellega kaotati Liivimaal pärisorjus.
6. mai (vkj 24. aprill) – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord^[1]. Esimesed taluperemehed viidi uude õiguslikku seisundisse, mis põhines vabalepingul^[1].
17. november (vkj 5. november) – keisri ukaasiga loodi Tartu ülikooli arstiteaduskonna juurde meditsiiniinstituut riigiteenistuses vajalike arstide ettevalmistamiseks.^[2]
Sellel aastal olid ilm ja saak erakordselt head, tehes 1819. aasta sajandi üheks külluslikumaks^[1].
Liivimaa kreisilinnades kadus pärast uue käsitöökorralduse sisseviimist tsunftisuletus^[1].
Tallinna pliiatsi- ja kriidivabrikut käitav ettevõte Luther, Buller, Mickwitz ja Ko leiutas uue koorimisviisil põhineva vineerilõikamise tehnoloogia^[1].
Tartus valmis suur kivist kaubahoov, kus oli 40 poodi^[1]. Hoovi valmimine tähendas ühtlasi ka Emajõe-äärsete puuputkade aja lõppu^[1].
Baltisakslaste Revaler Theateris kanti ette esimene eestikeelne lavatükk: Peter Andreas Steinsbergi kirjutatud "Häbbi sellel, kes petta tahhab"^[3].
Kristian Jaak Peterson hakkas õppima Tartu Ülikoolis, saades ülikooli esimeseks üliõpilaseks, kes avalikult teadvustab oma eesti päritolu.

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 120
↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
↑ A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 367