Redaktsioon: 5. aprill 2021, kell 11:42 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust →‎Nitraatide mõju veekeskkonnale ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 21. november 2022, kell 20:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
3. rida: '''Nitraadid''' tähendavad [[anorgaaniline keemia\|anorgaanilises keemia]]s [[lämmastikhape\|lämmastikhappe]] [[soolad\|soolasid]] ja [[orgaaniline keemia\|orgaanilises keemia]]s lämmastikhappe [[estrid\|estreid]]. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist –: metalli katioonist ja nitraatioonist (NO<sub>3</sub><sup>-</sup>). [[keemiline side\|Keemiliseks sidemeks]] on seal [[iooniline side]]. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on [[kovalentne side\|kovalentsed sidemed]]. ==Lähtehape== 13. rida: == Nitraatide mõju veekeskkonnale == [[Mageveekogu]]des ja jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord suureneda piirini, kus see võib potentsiaalselt tappa [[kalad\|kalu]]. Ehkki nitraadid on vähem mürgised kui [[ammoniaak]] ja [[nitrit]], siis nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende [[immuunsüsteem]]i ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Enamasti on vee ~~kõrgenenud~~suurenenud nitraatide kontsentratsioon põhjustatud [[põllumajandus]]es ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Nitraatide liigne sattumine veekogudesse soodustab [[vetikad\|vetikate]] kasvu ja kui toitained (nt [[kaalium]], [[fosfaat]] ja nitraat) on veekogus väga vähe, kaasneb sellega [[veeõitseng]]. Kui vees tekib hapnikupuudus, võib veeõitseng põhjustada ka muutusi [[ökosüsteem]]is, kus muutunud keskkonnas saavad eelise teised organismirühmad, mis varem ei domineerinud.

Nitraadid: erinevus redaktsioonide vahel