Tormijooks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Carga de O'Higgins.jpg|pisi|[[Bernardo O'Higgins]]i juhtinud tormijooksu [[Rancagua lahing]]us [[Tšiili vabadussõda|Tšiili Vabadussõjas]] kujutav maal]]
'''Tormijooks''' on lahingumanööver, milles võitlejad tungivad lähivõitluseks võimalikult kiiresti vaenlase poole, rabades vastast ootamatusega ja halvates sellega vastase reageerimisvõime.
 
Tormijooksu all peetakse silmas ka otserünnakut [[Piiramine (sõjandus)|sissepiiratud]] linnale, [[kindlus]]ele või muule kaitstud objektile. Tavaliselt võetakse tormijooks ette, kui piiratavad piiramise käigus ei alistu. Enne seda püütakse vähendada piiratavate vastupanu sõjaliste (tulistamine, kaitseehitiste purustamine) või psühholoogiliste meetoditega ([[propaganda]], välisühenduste katkestamine).
7. rida:
 
== Ratsaväe tormijooks ==
Tormijooksu tekitatavat šokiefekti on eriti ära kasutatud [[ratsaväe taktika]]s, nii [[Raskeratsavägi|raske-]] kui ka [[Kergratsavägi|kergratsaväe]] puhul ja ka erinevateleri ajastutel. Ajaloolased naguAjaloolane [[John Keegan]] on väitnud, et korrektselt valmistunud (kasutades näiteks erinevaideri liiki välikindlustusi) väe vastu olid ratsaväe tormijooksud vähese efektiivsusega, sest hobused tõrkusid tihedasse inimmassi kappamast. Ratsaväe tormijooksud õnnestusid kõige paremini siis, kui vastaste üksus oli juba kõikuva moraali või hirmu tõttu laiali lagunemas.
 
== Märkimisväärsemaid tormijookse ==
[[File:Scotland Forever!.jpg|pisi|[[Elizabeth Thompson]]i õlimaal "[[Scotland Forever!]]", mis kujutab [[Royal Scots Greys]]'dei tormijooksu [[Waterloo lahing]]us]]
[[File:Marechal Ney à Waterloo.jpg|pisi|[[Marssal Ney]] juhitud tormijooksu [[Waterloo lahing]]us kujutav [[Louis Dumoulin]]i maal]]
* '''[[Klušino lahing]]''' (4. juuli 1610): ~– ligikaudu 6000 Poola ratsanikku (80% neist husaarid) ''[[hetman]]'' [[Stanisław Żółkiewski]] juhtimisel alistas 35 000–40 000-mehelise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väe.
* '''[[Viini lahing]]''' (11. september – 12–12. september 1683): Poola kuningas [[Jan III Sobieski]] juhtis edukalt ligi 18 000 ratsaniku (eesotsas 3000 raskerelvis [[Poola husaarid|husaari]]) tormijooksu ülekaaluka Osmanite väe vastu. See on ühtlasi ajaloo suurim ratsaväe tormijooks.<ref>A'Barrow 2016, lk 73.</ref><ref>Overy 2014, lk 58</ref>
* '''[[Eylau lahing]]''' (8. veebruar 1807): 11 000 Prantsuse ratsaväelast ründasid [[Joachim Murat]]' juhtimisel tormijooksuga Vene keisririigi väge, et päästa [[Napoleon]]i juhitud armee.
* '''[[Waterloo lahing]]''' (18. juuni 1815): kaks brigaadi (umbes 2000 meest) Briti raskeratsaväge ründas välimarssal [[Henry William Paget]]i käsul tormijooksuga Prantsuse jala- ja suurtükiväge, algsest edust hoolimata suruti nad lõpuks diviisikindral [[Édouard Jean Baptiste Milhaud]]' poolt juhitud Prantsuse [[kürassiir]]ide vasturünnakuga suurte kaotustega tagasi. Hiljem ründas [[Michel Ney|Marssalmarssal Ney]]' juhtimisel umbes 5000 Prantsuse ratsaväelast tormijooksuga Briti väge, kuid ei suutnud kokkuvõttes [[Ruut (sõjandus)|nelinurksetesse lahingurividesse]] koondunud Briti jalaväge alistada.
 
== Vaata ka ==
27. rida:
* A'Barrow, Stephen R (2016). Death of a Nation: A New History of Germany. Book Guild Publishing. p. 73. ISBN 9781910508817.
* Overy, Richard (2014). A History of War in 100 Battles. Oxford University Press. p. 58. ISBN 9780199390717.
 
[[Kategooria:Sõjaline taktika]]
[[Kategooria:Ratsavägi]]