Ava peamenüü

Tormijooks on lahingumanööver, milles võitlejad tungivad lähivõitluseks võimalikult kiiresti vaenlase poole.

Tänapäeval räägitakse tormijooksust ka kujundlikult, kirjeldades inimeste arvukat tungi või pürgimist; näiteks kõneldakse ajakirjanduses tormijooksust ülikoolidele, ühiselamukohtadele või e-maksuametile.

Ratsaväe tormijooksRedigeeri

Tormijooksu tekitatavat šokiefekti on eriti ära kasutatud ratsaväe taktikas, nii raske- kui ka kergratsaväe puhul ja ka erinevatel ajastutel. Ajaloolased nagu John Keegan on väitnud, et korrektselt valmistunud (kasutades näiteks erinevaid välikindlustusi) väe vastu olid ratsaväe tormijooksud vähese efektiivsusega, sest hobused tõrkusid tihedasse inimmassi kappamast. Ratsaväe tormijooksud õnnestusid kõige paremini siis, kui vastaste üksus oli juba kõikuva moraali või hirmu tõttu laiali lagunemas.

Märkimisväärsemaid tormijookseRedigeeri

 
Marssal Ney juhitud tormijooksu Waterloo lahingus kujutav Louis Dumoulini maal

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. A'Barrow 2016, lk 73.
  2. Overy 2014, lk 58.

KirjandusRedigeeri

  • A'Barrow, Stephen R (2016). Death of a Nation: A New History of Germany. Book Guild Publishing. p. 73. ISBN 9781910508817.
  • Overy, Richard (2014). A History of War in 100 Battles. Oxford University Press. p. 58. ISBN 9780199390717.