Ava peamenüü

Tormijooks on lahingumanööver, milles võitlejad tungivad lähivõitluseks võimalikult kiiresti vaenlase poole.

Tänapäeval räägitakse tormijooksust ka kujundlikult, kirjeldades inimeste arvukat tungi või pürgimist; näiteks kõneldakse ajakirjanduses tormijooksust ülikoolidele, ühiselamukohtadele või e-maksuametile.

Sisukord

Ratsaväe tormijooksRedigeeri

Tormijooksu poolt tekitavat šokiefekti on eriti ärakasutatud ratsaväe taktikas, nii raske- kui kergratsaväe puhul ja ka erinevatel ajastutel. Ajaloolased nagu John Keegan on väitnud, et korrektselt ettevalmistunud (kasutades näiteks erinevaid välikindlustusi) väe vastu olid ratsaväe tormijooksud vähese efektiivsusega, sest hobused tõrkusid tihedasse inimmassi kappamast. Ratsaväe tormijooksud õnnestusid kõige paremini juhul kui vastaste üksus oli juba kõikuva moraali või hirmu tõttu laiali lagunemas.

Märkimisväärsemaid tormijookseRedigeeri

 
Marssal Ney juhitud tormijooksu Waterloo lahingus kujutav Louis Dumoulini maal

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. A'Barrow 2016, lk 73.
  2. Overy 2014, lk 58.

KirjandusRedigeeri

  • A'Barrow, Stephen R (2016). Death of a Nation: A New History of Germany. Book Guild Publishing. p. 73. ISBN 9781910508817.
  • Overy, Richard (2014). A History of War in 100 Battles. Oxford University Press. p. 58. ISBN 9780199390717.