Redaktsioon: 21. september 2020, kell 20:51 redigeeri Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 676 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 1. august 2022, kell 20:08 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub
3. rida: Rakukest esineb [[taimerakk]]udel ja [[seenerakk]]udel, [[loomarakk]]udel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta ~~materjaliks~~materjalideks on enamasti [[tselluloos]], [[hemitselluloos]] ja [[ligniin]] või [[kitiin]]. ==Taimede rakukesta ehitus== 9. rida: Rakukest koosneb kolmest kihist, moodustades küllalt tugeva rakuümbrise, mis suudab vastu seista [[osmoos\|osmootsele rõhule]]. Rakukestade paksus kõigub 0,1 kuni mõne mikromeetrini ja nende ehitus annab taimele tugevuse. Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm [[biopolümeer]]i, mis on põhilised rakukesta ehitusmaterjalid. Need on [[tselluloos]], [[ligniin]] ja [[hemitselluloos]], vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. [[puit\|Puidus]] on nende sisaldus vastavalt 40–50%, 20–30% ja 20–30%. Erinevalt [[tselluloos]]ist ja [[hemitselluloos]]ist, mis on [[polüsahhariidid]], on [[ligniin]] oluliselt varieeruva struktuuriga [[polümeer]], milles prevaleerivad [[aromaatsus\|aromaatsed]] ([[benseen]]i) tsüklid. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosiga (polüsahhariididega), seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust. [[Puitumine]] on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.

Rakukest: erinevus redaktsioonide vahel