Kõrglahutusega televisioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
23. rida:
**1080p korral kasutatakse täiskaadrilaotust, s.t laotatakse kaadrit moodustavad read järjest.
Full HD järglasena võttis Tarbeelektroonika Liit (Consumer Electronics Association) 2012. aastal vastu [[UHD]] (4K) standardi. Ekraan mahutab siin kaks korda rohkem piksleid reas ja kaks korda rohkem ridu ekraanil kui 1080p Full HD pilt. See tähendab, et UHD-ekraani eraldusvõime on 3840 × 2160 pikslit.
==Ajaloost ==▼
Algselt nimetati kõrgekvaliteedilisteks [[1930. aastad|1930ndate]] lõpust pärit televisioonisüsteeme; kõrge kvaliteediga olid nad siiski ainult võrreldes varasemate süsteemidega, mis kasutasid mehaanilist pildilaotust.▼
Briti televisiooniteenus alustas katsesaateid augustis [[1936]] ja regulaarse teenuse pakkumist novembris [[1936]], kasutades nii mehaanilist Baird 240 line ja elektroonilist Marconi-EMI 405 line (377i) süsteemi. [[1938]]. aastal pakkus Prantsusmaa välja 441-realise süsteemi, mille variante kasutati muudeski riikides. [[1941]]. aastal tuli USA välja oma NTSC-süsteemiga. [[1949]]. aastal esitles Prantsusmaa veel suurema lahutusega standardit 768i. Kõik need süsteemid kasutasid kujutisesignaali järjestikust, rida-realt laotust ja 4:3 [[kuvasuhe]]t, välja arvatud 405-realine süsteem, mis algul kasutas 5:4 ning hiljem 4:3 kuvasuhet. 405-realine süsteem rakendas ülerealaotust, mis oli sellel ajal üsna revolutsiooniline idee; nii saadi üle pildi vilkumise probleemist, mis oli omane 25 Hz kaadrisagedusega 240-realisele süsteemile.▼
[[1949]] aastal alustas Prantsusmaa 819-realisi ülekandeid (768i). Neid must-valgeid saateid edastati ainult Prantsuse esimesel televisiooni kanalil [[1985]]. aastani.▼
HDTV saateid tänapäevases mõistes alustati 1990. aastate algul kõigepealt Jaapanis, seejärel ka USAs, kus enamik telesaatjaid oli juba 2006. aastaks HDTV-le üle läinud. Euroopa tolleaegsed pingutused pooldigitaalsete projektidega D2 MAC ja HD-MAC (1250 rida, 50 Hz) lõppesid edutult. Esimene Euroopa digitaalne HDTV saatja HD1 alustas tööd 2004. aastal Belgias, edastades saateid kodeeritult Astra [[satelliittelevisioon |sidesatelliidi]] vahendusel. ▼
Eestis algasid kõrglahutusega televisiooni katsesaated Tallinna ja Valgjärve saatjatest 2007. aastal. [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängude]] ajal oli võimalik kõrglahutusega ülekandeid näha kanalil [[ETV 2]] HD test. [[2009]]. aasta mais näidati kõrglahutusega (1920×1080) ülekannet [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalidest ja finaalist. ▼
2015. aasta 7. septembrist alustasid ETV ja ETV2 1080i formaadis kõrglahutusega ülekandeid üle kaabellevivõrkude.<ref>{{netiviide |Autor=Madis Järvekülg |Pealkiri=ETV tootmisteenistuse juht selgitas, kuidas kodus HD pilti saada |Väljaanne=menu.err.ee |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |Aeg=2015-09-07 |URL=http://menu.err.ee/v/uudised/tele/0da80b21-5495-44e1-a9ee-df3a86c35ffd/etv-tootmisteenistuse-juht-selgitas-kuidas-kodus-hd-pilti-saada |online=2015-09-08}}</ref>▼
===Kõrglahutusega kuvaformaadid ===
106. rida ⟶ 95. rida:
| Kasutatud anamorfkujutisega 1125-realise pildi puhul [[Sony]] HDCAM ja HDV formaadis ja määratletud SMPTE D11 standardis.
|}
▲==Ajaloost ==
▲Algselt nimetati kõrgekvaliteedilisteks [[1930. aastad|1930ndate]] lõpust pärit televisioonisüsteeme; kõrge kvaliteediga olid nad siiski ainult võrreldes varasemate süsteemidega, mis kasutasid mehaanilist pildilaotust.
▲Briti televisiooniteenus alustas katsesaateid augustis [[1936]] ja regulaarse teenuse pakkumist novembris [[1936]], kasutades nii mehaanilist Baird 240 line ja elektroonilist Marconi-EMI 405 line (377i) süsteemi. [[1938]]. aastal pakkus Prantsusmaa välja 441-realise süsteemi, mille variante kasutati muudeski riikides. [[1941]]. aastal tuli USA välja oma NTSC-süsteemiga. [[1949]]. aastal esitles Prantsusmaa veel suurema lahutusega standardit 768i. Kõik need süsteemid kasutasid kujutisesignaali järjestikust, rida-realt laotust ja 4:3 [[kuvasuhe]]t, välja arvatud 405-realine süsteem, mis algul kasutas 5:4 ning hiljem 4:3 kuvasuhet. 405-realine süsteem rakendas ülerealaotust, mis oli sellel ajal üsna revolutsiooniline idee; nii saadi üle pildi vilkumise probleemist, mis oli omane 25 Hz kaadrisagedusega 240-realisele süsteemile.
▲[[1949]] aastal alustas Prantsusmaa 819-realisi ülekandeid (768i). Neid must-valgeid saateid edastati ainult Prantsuse esimesel televisiooni kanalil [[1985]]. aastani.
▲HDTV saateid tänapäevases mõistes alustati 1990. aastate algul kõigepealt Jaapanis, seejärel ka USAs, kus enamik telesaatjaid oli juba 2006. aastaks HDTV-le üle läinud. Euroopa tolleaegsed pingutused pooldigitaalsete projektidega D2 MAC ja HD-MAC (1250 rida, 50 Hz) lõppesid edutult. Esimene Euroopa digitaalne HDTV saatja HD1 alustas tööd 2004. aastal Belgias, edastades saateid kodeeritult Astra [[satelliittelevisioon |sidesatelliidi]] vahendusel.
▲Eestis algasid kõrglahutusega televisiooni katsesaated Tallinna ja Valgjärve saatjatest 2007. aastal. [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängude]] ajal oli võimalik kõrglahutusega ülekandeid näha kanalil [[ETV 2]] HD test. [[2009]]. aasta mais näidati kõrglahutusega (1920×1080) ülekannet [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalidest ja finaalist.
▲2015. aasta 7. septembrist alustasid ETV ja ETV2 1080i formaadis kõrglahutusega ülekandeid üle kaabellevivõrkude.<ref>{{netiviide |Autor=Madis Järvekülg |Pealkiri=ETV tootmisteenistuse juht selgitas, kuidas kodus HD pilti saada |Väljaanne=menu.err.ee |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |Aeg=2015-09-07 |URL=http://menu.err.ee/v/uudised/tele/0da80b21-5495-44e1-a9ee-df3a86c35ffd/etv-tootmisteenistuse-juht-selgitas-kuidas-kodus-hd-pilti-saada |online=2015-09-08}}</ref>
==Vaata ka==
| |||