Rotoskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
 
7. rida:
 
==Ajalugu==
Enne rotoskoobi leiutamist oli animafilmides tegelaste liikumine ebaloomulik ja hüplik.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Mike Bedard|url=https://www.studiobinder.com/blog/what-is-rotoscope-animation-definition/|pealkiri=What is rotoscope animation? The process explained|väljaanne=Studiobinder.com|aeg=20. september 2020|vaadatud=22. detsembril 2021}}</ref> Poola-Ameerika päritolu animaator, filmilavastaja ja produtsent Max Fleischer püüdis sellele lahendust leida. Ta kasutas rotoskoopi esimest korda eksperimentaalanimafilmide seeriassarjas "Out of the Inkwell" (1914–1916).<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=IS1hCSsmH1E|pealkiri=The trick that made animation realistic|väljaanne=Youtube|aeg=3. detsember 2019|vaadatud=22. detsembril 2021}}</ref> Kaks aastat hiljem, 1917. aastal [[Patent|patentis]] ta tehnika. Hiljem kasutas ta rotoskoopi näiteks [[Betty Boop|Betty Boopi]] animafilmis 1930. aastate alguses, "Gulliveri reisides" ja "Supermani" filmiseeriasfilmisarjas.
 
1934. aastal Fleischeri patent aegus ning rotoskoobiga võisid katsetama hakata teised stuudiod. Animatsioonistuudio [[Walt Disney Animation Studios|Walt Disney Productions]] kasutas rotoskoopi esimest korda animafilmis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (1937),<ref>{{Netiviide|url=https://imgur.com/gallery/IZkSR|pealkiri=Behind the scenes: Snow White and the Seven Dwarfs (1937)|väljaanne=Imgur.com|aeg=12. aprill 2017|vaadatud=21. detsembril 2021}}</ref> pärastpoole ka näiteks "Tuhkatriinus" (1950). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutati seda peamiselt inimese ja looma liikumise õppimiseks.